rakendav SVS; otsemällupöörduse (DMA) rakendamine; kanalite (selektro, multipleks) rakendamine; S/V-protsessorite ehk preprotsessorite (eelprotsessorite) //front-end processor// rakendamine). 2. Arvutipõlvkondade iseloomustus (iseloomulikud jooned). 1. põlvkond - aastad 1946 - 1954; elementbaasi moodustasid elektronlambid; jõudlus jäi vahemikku 2x103 kuni 16x103; arhitektuur tugines siseprogrammi kasutamisele; igal arvutil oli ainuslik protsessor; operatiivmälu infomahutavus oli 100 baidist kuni 2kb; progemine masinkeeles; mõõtmed ja mass suur, töökindlus madal. 2. põlvkond - aastad 1954 - 1965; elementbaasi moodustasid transistorid; jõudlus jäi vahemikku 6x103 kuni 3x106; progemisel arvkood asendati sõnaliste käskudega; hakati arendama süsteemset tarkvara; väiksemad, kiiremad ja töökindlamad 3. põlvkond - aastad 1965 - 1971; elementbaasi moodustasid madala- ja
Visual Basic ja SQL; 5. LISP ning Prolog. Eraldi klassi moodustavad objektorienteeritud keeled (C++, Java, Small Talk) ja skriptikeeled (VBScript, Javascript). Esimene põlvkond (1946 – 1954) Iseloomulikud jooned: Arvutite elementbaasi moodustasid elektronlambid Arvutite jõudlus jäi vahemikku 2×10 3 kuni 16×103 liitmisoperatsiooni sekundis Arvutite arhitektuur tugines siseprogrammi kasutamisele (alates EDSACst) Igal arvutil oli ainuslik protsessor (keskprotsessor) Arvutite operatiivmälu infomahutavus oli 100 baidist kuni 2 kilobaidini Kiiretoimeliste mäludena töötasid elektronkiiretorud ja akustilised viiteliinid, suuremamahuliste mäludena rakendati magnettrumleid Programmeerimine toimus valdavalt masinakeeles Informatsiooni sisestati arvuteisse perfokaartidelt või -lintidelt, tulemid väljastati kirjutitele või teletaipidele
annaabi.ee 
