8. Homoloogilised elundid ühtne päritolu ja ehitusplaan, kuid erinevad ülesanded (nt. herne köitraod ja kukerpuu astlad esimesed kinnitumiseks, teised kaitseks; nahkhiire lennus ja orava esijäse) 9. Elavad fossiilid nt. latimeeria, hateeria, hõlmikpuu, opossum 10. Biogeneetiline reegel isendi arengu algetappidel korratakse kiiresti ja lühidalt liigi ajaloolist arengut. Nt. inimese areng sügoot sarnaneb ainuraksega, moolula sarnaneb koloniaalse organismi ehk kerasviburlasega 11. Biogeograafilised eraldatud saartel on tavaliselt eriline liigiline koosseis (nt. austraalia) 12. Kunstlik valik (erilaadsed taimesordid ja loomatõud, mida inimene on aretanud) Makroevolutsioon Makroevolutsioon liigist kõrgemate süstemaatiliste üksuste areng. Nt. perekondade, sugukondade, seltside jne., kuni riikideni välja, areng. Makroevolutsiooni materjal: ei piisa enam muutustest alleelide tasandil.
spathaceumi metatserkaare oli nii sügisel kui ka kevadel 11-el lestal. Peale helmintide leidus märkimisväärsel hulgal ka pisieoselisi (Microsporidia) liigist Glugea stephani. See parasiit elab paljude lestlaste seedetraktis ja invasioon môjutab kalu nende esimesel eluaastal. Kui nad on massiliselt nakatunud, on nende seedekulgla tsüstide poolt pôhjustatud stressis ja kalad surevad nälga (Grabda, 1991). Käesolevas töös seda liiki pôhjalikumalt ei käsitleta, kuna tegemist on ainuraksega. Samuti leidus ripsloomade (Cilita) klassist Trichodina jadranicat, kes on samuti väga levinud lesta lõpustes esinev parasiit. Kevadistes proovides olid parasiiidid paremini nähtavad kui sügisel. Kui larvid asuvad tihtipeale kõhuõõnes, siis täiskasvanud isendid on lokaliseeritud soolestikus. See võib ka põhjuseks olla, miks kevadistes proovides rohkem helmintide liike leidus. Kuna lest koeb kevadel, siis paljunevad ka paljud lestal kui lõpp-peremehel parasiteerivad liigid