sajandi hiskonna- ja kultuurikriitikute kirjutatud reklaamiuurimustest vib leida aga pigem selliseid hinnanguid, et reklaam on ohtlik, ta hoopis hvitab telist kunsti ja kultuuri ning nestab hiskonna vrtusi. sna varsti prast tnapeva mistes reklaami sndi 19.sajandi lpul hakkasid kirjanduskriitikud rkima reklaamist kui kultuuri nestajast ja parasiidist. Kultuuri all mtlesid nad krgkultuuri (kirjandust, ooperit, maalikunsti, balletti), millel kriitikute arvates oleks pidanud olema ainupositsioon inimese kujutamisel, temast lugude jutustamisel, talle unistuste ja fantaasiate pakkumisel. Kriitikute pessimism ha svenes 20. sajandi jrgmistel kmnenditel, kui tormiliselt hakkas arenema massitstus- ja kultuur: kino ja Hollywoodi filmitstus, odavate ajaviiteromaanide kirjastamine, raadio, popmuusika- ja plaaditstus ning televisioon. Need pakkusid reklaamitstusele uusi vimalusi: filmistaaride ja poplaulude kasutamist reklaamides vi
kodnikuõigusteta: nende hulka kuulusid eestlased (igal pool alla 50% elanikkonnast) · Linnades hakkas kasvama uute haridust omandanud professioonide osakaal(nt arstid) Balti erikorra teised tunnused · Majandulik: tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa vahel(likvideeriti Katariina II ajastul) · Usuline: Baltikumis säilis baltisakslaste käes oleva luteri kiriku ainupositsioon(muutused alles alates 1840ndatest), kuigi ka õigeuks lubatud · Keeleline: Baltikumis asjaajamiskeeleks saksa keel(muutused alate 1860-1880ndatest), erandiks suhtlus Peterburi keskvõimu ladvikuga( keisri, senati ja kolleegiumitega), milles kasutati vene keelt · Sõjaline: kuni 1797 a-ni puudus nekrutikohustus(eestlasi-lätlasi ei võetud vene sõjaväkke) · Tulemuseks: jätkuv kuulumine saksa protestantliku kulutuuriruumi Baltikumi suhe keskvõimuga
annaabi.ee 
