• Saksamaal ja Nõukogude liidus kunsti mitmekesisus ei säilinud. • Totalitaarsed riigid keelasid avangardistliku kunsti. (Isegi selle loomise). • Lubati ainult kasutada akadeismi ja realismi; sotsialistlik realism, idealiseeritud klassitsism. Saksamaa ja NSVL • Suurte juhtide ülistamine. • Revolutsioonisündmused ja sõjalised võidud. • Ideaalkangelased. • Töö ülistamine. • Massiline propaganda. Teemad • Avangardistivastane võitlus avalik • Ainulubatud on kunst, mis toetub traditsioonidele, tõstab aaria rassi väärikust • Eeskujud 19.saj akademism ja realism. • Suhtumine: Moodne kunst on „rassiliselt alaväärtuslike inimeste“ eneseväljendus • Hitler vihkas juba noorena modernistlike, edukaid kunstnikke Saksamaa • Avangardistivastane võitlus salajasem, kuid jõhkram • Ainulubatud kunstistiil sotsialistlik realism • Kunsti olemus on tegelikkuse tunnetus, eesmärgiks tõde
riiki ning mõningas ehitusprojektid olid neil natsidel omadega hämmastavalt sarnased. Natside kunsti kõige meisterlikum osa oli paraadid, mille visuaalsesse kujundusse kuulusid erilised väljakud, auväravad ja valgus kunsti efektid. Üks kõmulisemaid filmiajaloo suukujusid Leni Riefenstahl tegi natsidele mitmeid propagandafilme, näiteks ,,Tahte triumf", mida peetakse ka kõigi aegade võimsamaks propagandafilmiks. Saksamaa avangardivastane võitlus avalik, ainulubatud kunst, mis toetub traditsioonidele ja tõstab aaria rassi väärikust, eeskujuks 19. sajandi akademism ja realism, teemad: suur juhtide ülistamine, revolutsionäärisündmused, töö tegemine, moodne kunst on ,,rassiliselt alaväärtuslike inimeste eneseväljendus", Arno Breker ,,Wehrmacht", Adolf Wamper ,,Võidugeenius", Heinrich Knirr ,,Hitleri portree", Artur Kampf ,,Venus ja Adonis", ,,Terasevalukoda", Albert Speer ,,Põhja-lõuna telje Suure Halli projekt".
inim.võõrandumist,teema räägib inim.põhiväärtustest.1940ndad-sept 1939(II MS)-sõlmiti NSVL-ga vastastikuse- abistamise leping,1940-E.okupeeriti,juunis kuulutati E. NSVL- ks.14.juuni 1941-I massi- küüditamine,hulk kultuuritegelasi evakueeriti NSVL tagalasse.Kirjanduselu 1940- 1)pagulaskirjandus;2)eesti kirjandus tagalas 3)E-s ilmunud kirjandus.Tagalas mood. ENSV riiklikud kunstiansamblid.1943-Eesti nõukogude kirjanike konver.,asut.nõuk. kirjanike liit.Sotsialistlik realism oli ainulubatud kirjandustsoon.Kirjanikult nõuti kommu- nistliku parteilisust,tüüpilisust.Sots.realismi viljelesid:H.Leberecht,A.Jakobson.J.Smuul. 1945-1953 MUST PERIOOD Eesti kirjanduses.Loosungiks:"saagem maksistideks". Ilmus Sirp ja vasar.(1940)heideti kirjanike liidust:Tuglas,J.Semper,A.Sang.Suur osa kirja- nikke läx kompromissile,säilitasid eesti k kirjanduse,arendasid seda võimaluste piires. Vormiline meisterlikkus kuulutati 2ks ja nimetati formalismiks.A.Viirlaid-Visati välja
11. Enne nõukogude okupatsiooni lahkus Eestist umbes 70 000 inimest. 1945-1953 nimetatakse Eesti kõige mustemaks perjoodis Eesti kirjanduses, sest algas nõiajaht eesti kultuuritegelastele, puhastati nõukogudevaenulikest kirjaniksest ning saabus madalseis. 14. juuni 1941 toimus esimene massiküüditamine. 25 26 märts 1949 toimus teine massiküüditamine. 12. Püstitati loosung ''saagem marksistideks''. Sotsialistlik realism - NL ainulubatud kirjandussuund. Kirjanikult nõuti kommunistlikku parteilisust, tüüpilisust ja rahvuslikkust (August Jakobson,Juhan Smuul). 13. Enam ei hinnatud autorit tema kirjutamisoskuste põhjal, vaid edukad olid need, kes omandasid kiiresti soitsialistliku realismi põhitõed. Ideaalne nõukogude kirjanik võtab aktiivselt osa ühiskondlikust elust, teda võib näha kõnet pidamas. Eesti kirjanikest
annaabi.ee 
