19. sajandi tekstides esineb ema Schüdlöffeli ja Kreutzwaldi kirjutistes. Schüdlöffeli 1844. aastal kirjutatid tekstis on seda kasutatud korra: Pärast tema tembutamist wiskas lapse ema rauda ja süsi. Kreutzwaldi 1861. aastal kirjutatud tekstides esineb seda kümnel korral, nt Waese ema hing ohib ütlemata piina al. 2.2. Sõna ema 1890ndatel, 1950ndatel ja 1990ndatel ajakirjanduses Järgnevas tabelis (1) tutvustatakse, kui palju esineb sõna ema ainsuslikke vorme ajakirjanduskeeles 1890., 1950. ja 1990. aastal. Tabel 1. Sõna ema ainsuse vormide levik ajakirjanduskeeles KÄÄNE, Sg AJAK1890 AJAK1950 AJAK1990 nimetav 13 37,1% 2 4,7% 89 57% omastav 7 20% 8 18,6% 26 17% osastav 2 5,7% 3 7% 5 3%
49. Substantiivide ja verbide grammatilisi kategooriaid. Entiteetide loomulikest om-st on tendents grammatikaliseeruda muutekategooriateks nt järgmistel: Definiitsus - tähendab vastava NP referendi tuntust või tundmatust parajasti käimasolevas diskursuses ja on oluline diskursuse referentide mõistmise ja liigitamise seisukohalt. Piiritletus - piiritletus puudutab eelkõige ainesõnade ainsuslikke vorme, kuid ilmneb ka loendavate substantiivide mitmuse vormides. Arvsõnade kasutamisel ainesõnadega on piirangud (nt kolm liiva). Elusus - see väljendub mingil viisil peaaegu kõigis keeltes. Kategooriad võib jagada erinevalt (nt mõned peavad kuud elusaks). Inimene/mitteinimene Grammatiline sugu - algselt põhinenud bioloogiliste sugude erinevusel, kuid tänapäeval on see hämardunud. Sugulus
annaabi.ee 
