· Ratsiooni toorproteiini sisaldusest September-detsember 2008. a. · Proteiini lõhustuvusest vatsas · Ratsiooni energiasisaldusest Jne Mikrobiaalse proteiini sünteesi seisukohalt on optimaalne vatsavedeliku NH3-N sisaldus 3...5 mg/100ml 13% TP/kg kuivaines => NH3-N/ 100 ml Vatsas kasutamata ammoniaak imendub verre, see on väga mürgine aine. Verest liigub see maksa, kus see sünteesitakse karbamiidiks. Ammoniaak muudetakse karbamiidiks maksas, kulutades selleks ainevahetusenergiat. Vatsavedeliku NH3-N sisaldust stabiliseerib vatsa-maksa ringe. Kuidas satub karbamiid piima? Virts satub piima??? Liigne karbamiid väljutatakse organismist uriiniga Osa veres olevast karbamiidist satub vatsa tagasi kas sülje kaudu või imendub tagasi verest. Eriti oluline porodele. Osa karbamiidist satub piima, selle sisaldus korreleerub hästi vere karbamiidi ja uriini karbamiidi sisaldusega. Proteiinsöötade kaitsetöötlemise meetodid 1) Söödavalkude töötlemine aldehüüdidega
olenevalt aastast ja katsekohast 20-33%, teises niites sõltus see põhiliselt kõrrelise liigist. Ädalakasv oli itaalia raiheinal hea (23- 40% segus), ohtetul lustel rahuldav (18-23%) ja timutil nõrk (10- 16%). Segusse võetud kõrreliste mõjul suurenes kuivaine saak katsete ja aastate keskmisena 7-11%. Itaalia raihein oli kiire arenguga ja jõudis loomisfaasi nii esimeses kui ka teises niites, kuid tema talvekindlus oli nõrk. Kõrrelised vähendasid küll rohusööda ainevahetusenergiat (ME) ja proteiinisisaldust, kuid saadud rohusööt ületas siiski hea rohusööda miinimumnõude (v a segu ohtetu lustega). Kõrreliste mõju kuivaine toiteväärtusele oli esimeses niites suurem kui teises niites. Metaboliseeruva energia sisaldus vähenes, võrreldes punase ristiku puhaskülviga, ohtetu luste mõjul 0,6-0,8 MJ, itaalia raiheina ja timuti mõjul aga 0,2-0,4 MJ võrra ning metaboliseeruva proteiini (MP) sisaldus vähenes 2-7 g kg -1 võrra
annaabi.ee 
