haridusvõimalustega: näiteks, Nõo Reaalgümnaasium võtab gümnaasiumisse astujate puhul arvesse olümpiaadide ja konkursside tulemusi. Samuti premeerivad mitmed omavalitsused vastavalt võimalusele õpilasi, kes on pääsenud vabariiklikule olümpiaadidele ja seal edukalt enda võimeid näidanud. Olümpiaadide korraldamise eesmärk ongi pigem stimuleerida võimekate õpilaste arengut, mitte tingimata selgitada välja parimad ainetundjad, nagu tihti arvatakse. Olümpiaade korraldatakse Eestis ligikaudu 20 õppeaines ja nendest võtab igal aastal osa üle 10 000 õpilase. (Sepp, 2009.) Kuivõrd olümpiaadid katavad väga laia teemade ampluaa, annab see võimaluse paljudele erinevatest valdkondadest huvituvatele õpilastele end proovile panna. 3.2.2. Negatiivsed tunnusjooned Kõik märgid, mis andekusele viitavad ei pea tingimata olema positiivse loomuga. Andekus võib peituda ka probleemi varjus
keemia, füüsika, matemaatika, informaatika) lõppvoorust osa võtnud üliõpilaskandidaadid vastuvõtutingimusi arvestamata. Kui vaatame, millise tiheda konkursisõela läbivad gümnaasiumiõpilased nende ainete olümpiaadide 33 piirkonnavoorudest lõppvooru pääsemisel, siis pole kahtlust, et ülikool saab nende näol endale aastakäigu parimad ja ilmselt ka motiveerituimad ainetundjad. Kui palju on teaduskoolis ette valmistatud Eesti võistkondade liikmed võitnud rahvusvahelistelt olümpiaadidelt medaleid? Millises aines ollakse kõige edukamad? Medalite kokkulugemine läheb juba raskeks - pole aastat, mil enamik meie võistkondi medaliteta koju naaseks. See arv on kaugelt üle 200, kuldmedaleid nende seas 21. Kuldmedaleid on meie noored kõige enam võitnud geograafias ja informaatikas, aga teistes ainetes saadud kahvatumat värvi medalid pole vähem väärtuslikud
annaabi.ee 
