pöörab suuremat tähelepanu loovkirjutamise õpetamisele kõikidel haridustasanditel ning väärtustab neid ettevõtmisi, mis toetavad lugemist ja kirjandust (Kultuuripoliitika põhialused… 2014: 7), siis ei näinud ma selles tunnikavas neid punkte toetavaid tegevusi. Olen nõus, et õppimine, eriti I kooliastmes peaks toimuma läbi mänguliste tegevuste aga minu ettepanek oleks, et need tegevused võiksid olla lõimitud erinevate ainetundidega. Nagu ma eelnevalt kirjutasin on huviharidus üldhariduskooli vend, kus üks toetab teist, et muuta kasvatustöö terviklikuks. Seega sarnaselt kultuuripoliitika põhialustele, võiksid huvihariduse pakkujad tugevdada loometegevust ja toetada lõimumist. Kui võtta aluseks näitering ning lõimides see eesti keele ja kirjandusega, on võimalik raamatuid läbi töötada hoopis teises kontekstis. Huviringi raames saab tutvuda kirjanikega, võib olla ka kutsuda kedagi võimalusel külla
õige ajaline jaotus. Frontaalse töö ühendamine individualiseeritud ja diferentseeritud lahenemisega. 7. Igas matemaatikatunnis peab toimuma kordamine, s.t. peab olema täidetud kordamise järjepidevuse nõue. 8. Igas tunnis tegeleb õpetaja õpilaste kõne arendamisega, laiendab nende sõnavara uute väljenditega, jälgib, et õpilaste kõne oleks täpne, lakooniline ja grammatiliselt õige. 9. Matemaatikatunnid seostuvad tihedalt teiste ainetundidega, tööõpetuse tundidega ja eluga. 10. Matemaatikatundidel on praktiline suunitlus, nad lahendavad intellektipuudega õpilaste sotsiaalse adaptatsiooni, rehabilitatsiooni ja habilitatsiooni ülesandeid. 11. Õpetaja peaks kujunema õpilaste jaoks eeskuju etaloniks: suurepärane õppematerjali ja selle õpetamise metoodika valdamine, instruktsioonide täpsus, lakooniline kõne, emotsionaalsus, heasoovlik suhtumine õpilastesse. 12. Matemaatikatund ergutab mitte ainult mõtlemist vaid ka tundeid