(cumulative learning). See on tihedam juhtuma inimese varajastes elustaadiumites, kus uut informatsiooni on palju. Edaspidi võib mehhaaniline õppimine aset leida näiteks telefoninumbrite või PIN-koodide pähe õppimises, mispuhul õppijal puudub kontekst või isiklik seos õpitavaga. Kõige tavapärasem õpivorm on assimilatsioon (assimilative learning), mis tähendab seoste loomist uue ja vana informatsiooni (skeemi või mustri) vahel. Assimilatsioon on tihe aset leidma koolis, kus ainetundide alguses meenutatakse varem õpitut ja seda seostatakse uue käsitletava teemaga. Mainitud õpivorm esineb aga ka kooliväliselt, kui näiteks tunnis õpitu 1 Illeris, K. (2003). Towards a contemporary and comprehensive theory of learning. International Journal of Lifelong Education, 22(4), 396-406. 2 GSI Teaching & Resource Center. (n.d). Cognitive Constructivism. Kasutatud 05.05.2018 http://gsi.berkeley.edu/gsi-guide-contents/learning-theory-research/cognitive- constructivism/#learning
Võrreldes tavaliste kodutöödega nõuab pikemaajaline tööülesannete täitmine õpilastelt palju suuremat järjekindlust, leidlikkust ja oskust oma tööd planeerida. Iseseisev töö on sajandeid olnud õpetlaste ja teadlaste, ajakirjanike, kunstnike jt loomeinimeste põhitööviisiks. Iseseisva õppimise ja töö oskuse kujundamine on ühtlasi üks olulisemaid üldhariduskooli kasvatuseesmärke. Pakub häid võimalusi õppetöö individualiseerimiseks, põhimõtteliselt võib olla ka ainetundide alternatiiviks. Et õppetöö korraldamine pikemaajalise iseseisva tööna õnnestuks, tuleb kindlustada, et õpilased: * oleksid tööks piisavalt motiveeritud ja peaksid taotletavaid eesmärke oluliseks, * oleksid võimelised oma tööd organiseerima, * omaksid vajalikke õppevahendeid, * oskaksid neid kasutada ning * saaksid ülesande täitmisel innustava eduelamuse. Arutluse tulemusena tehakse selgeks: (1) mida tuleb õppida,
annaabi.ee 
