Kuvand tähendab kujutluspilti millestki või kellestki ja seda ei tohiks võtta kui tegelikkuse koopiat, vaid kui olemasoleval informatsioonil põhinevat üldistust. Inimese kuvandi loomisele aitab kaasa tihtipeale meedia, kuid ka meie lähedased inimesed. Olenevalt informatsiooni rohkusest võivad meie kuvandid olla petlikud. Kuvand, mille meedia inimesest loob, sõltub suurel määral ajakirjanikust. Ajakirjaniku sõnakasutus maalib meile pildi kirjutatust, mille ainestel loome enda kujuteldava arusaama. Kõige paremaks näiteks siinkohal on ilmselt pseudouudised ja nende mõju inimese kuvandi tekkimisele. Pseudouudised ja üleüldine kõmuajakirjandus kajastab eelkõige kuulsuste eraelu. Kuulsus on ajakirjaniku jaoks kui kaup või produkt, mida saab turustada ja lugejale ette serveerida. Tänapäeva kuulsus pärineb üldiselt spordi-, poliitika- või meelelahutusmaailmast.
Elamute seinu kaunistati kergete, mänguliste ornamentidega, seinapinnad värviti heledaks, maalid olid heleda pastelse koloriidiga ja seinu ning mööblit katsid lillelised siidist kangapinnad. Sageli olid iseloomulikud rohked suured peeglid ja lühtrid ning põlevad küünlad nende ees, et luua muinasjutulist atmosfääri. Pannoodel kujutati galantseid pidustusi, salongistseene, karjaseelu, frivoolseid motiive mütoloogiast. Mütoloogia-ainestel piltidel kujutasid kunstnikud modelle Olümpose jumalatena. Pannoosi ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline väänlev taimornament ja merekarbimotiiv. Mööbel oli väiksem ja elegantsem, kergem. Pehmet mööblit kaeti erinevate kirjude siididega. Dekoratsioonis armastati pisikesi portselanist koketeerivaid nipasjakesi. Kõik see kajastas fanataasiat, mida viljeleti igapaäeva sisustamiseks. Võrreldes barokiga oli kõik palju pisem, hubasem, koonduti pigem pisikestesse salongidesse,
mida raamistasid lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Suurejoonelistes ruumides sulasid nikerdatud raamides maalid kokku arhitektuuri, struktuuri ja ornamentidega. Moes olid gobeläänid, millele tegid kavandeid ajastu tuntuimad kunstnikud. ● Maalide koloriit oli HELE ja PASTELNE. Valitsesid õrnroosad ja helesinised toonid. Loodi seina- ja tahvelmaale, millel kujutati salongistseene, karjaseelu, frivoolseid motiive mütoloogiast. Mütoloogia-ainestel piltidel kujutasid kunstnikud modelle Olümpose jumalatena. ● Antoine Watteau arendas iseseisvaks žanriks fête galante’i („galantne pidu“), maali, millel kujutatakse loodust nautiva seltskonna vabaõhupidu. Levinud olid ka nn. lamburistseenid, kus kaunilt rõivastatud armunudõukondlasest karjusepaar oli ilusa maastiku taustal. ● Rokokooajastul levinud hiina kunsti mõjul lisati maalidele hiinapäraseid detaile, seetõttu räägitakse lausa nn. hiinatsemisest – chinoiserie
julge kindlus, liialduste seina- ja tahvelmaale, millel kujutati portreed, suure-formaadilised, objektiivne kujutamine, ainult vältimine, väärikus ja peen salongistseene, karjaseelu, frivoolseid kompositsioon tasakaalukas, seda, mida ta näeb, tehes maitse, IDEALISTLIKKUS, motiive mütoloogiast. Mütoloogia- sümmeetriline, teatraalsed poosid, seda ilustamata ja rahu, tasakaal, reeglipärasus ainestel piltidel kujutasid kunstnikud tagaplaanil väga vähe detaile, huvipuudus idealiseerimata, huvi argielu modelle Olümpose jumalatena. koloriidi suhtes vastu NICOLAS POUSSIN - ANTOINE WATTEAU - Ärasõit JAQUES LOUIS DAVID - Horatiuse JEAN FRANÇOIS MILLET -
annaabi.ee 
