Soovituslikuks ööpäevaseks fosforivajaduseks erinevate allikate põhjal on 0,5-1,7 g. Tuntumateks fosforit sisaldavateks toiduallikateks on: kuivpärm, piim, liha, munad, nisukliid, teraviljad, kaunviljad, suitsu- ja määrdejuustud, kõrvitsa- ja päevalille- ja seesamiseemned, pähklid, munakollane, mandlid. Fosforiringe Fosforiringel puudub atmosfääri faas, fosfori varud esinevad sedimentaarsel kujul kivimites ja setetes. Kivimite erodeerumisel satub fosfor keskkonda ja ühtlasi aineringlusesse. Taimed omastavad fosforit fosfaatidena, absorbeerides (neelates) fosfaate juurte kaudu. Loomsed organismid omastavad seda elutähtsat elementi toiduga ja annavad seda oma ekskrementidega uuesti loodusesse tagasi.Organismide surres ja lagunedes, vabaneb fosfor mikroorganismide tegevuse tulemusel anorgaanilisel kujul ning on taimedele kohe ka uuesti omastatav. Taimede poolt kasutamata jäänud fosfor läheb sedimentaarsesse faasi.Erinevalt lämmastikust pole fosfor vees kergesti lahustuv,
Soovituslikuks ööpäevaseks fosforivajaduseks erinevate allikate põhjal on 0,5-1,7 g. Tuntumateks fosforit sisaldavateks toiduallikateks on:kuivpärm, piim, liha, munad, nisukliid, teraviljad, kaunviljad, suitsu- ja määrdejuustud,kõrvitsa- ja päevalille- ja seesamiseemned, pähklid, munakollane, mandlid. Fosforiringe Fosforiringel puudub atmosfääri faas, fosfori varud esinevad sedimentaarsel kujul kivimites ja setetes. Kivimite erodeerumisel satub fosfor keskkonda ja ühtlasi aineringlusesse. Taimed omastavad fosforit fosfaatidena, absorbeerides (neelates) fosfaate juurte kaudu. Loomsed organismid omastavad seda elutähtsat elementi toiduga ja annavad seda oma ekskrementidega uuesti loodusesse tagasi.Fosforil on organismides täita kolm väga olulist ülesannet: · energia ülekandmine; · geneetilise materjali komponendiks olemine. · luu struktuuriosa loomsetel organismidel. Organismide surres ja lagunedes, vabaneb fosfor mikroorganismide tegevuse tulemusel
kõrvitsa- ja päevalille- ja seesamiseemned, pähklid, munakollane, mandlid. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 14 Fosforiringe Fosforiringel puudub atmosfääri faas, fosfori varud esinevad sedimentaarsel kujul kivimites ja setetes. Kivimite erodeerumisel satub fosfor keskkonda ja ühtlasi aineringlusesse. Taimed omastavad fosforit fosfaatidena, absorbeerides (neelates) fosfaate juurte kaudu. Loomsed organismid omastavad seda elutähtsat elementi toiduga ja annavad seda oma ekskrementidega uuesti loodusesse tagasi. Fosforil on organismides täita kolm väga olulist ülesannet: · energia ülekandmine; · geneetilise materjali komponendiks olemine. · luu struktuuriosa loomsetel organismidel. Organismide surres ja lagunedes, vabaneb fosfor mikroorganismide tegevuse tulemusel
Sealiha tootmisel tuleb arvestada keskkonnaalseid aspekte, selleks, et vähendada keskkonda sattuvate ainete koguseid. Suured kogused seasõnnikut (-läga) põhjustavad pinna ja põhjavee reostust ning toitainete liigse akumuleerumise pinnases. Lisaks häirib inimesi seaksvatusest tulenev hais. Seakasvatuses (loe:sõnnikumajanduse) korraldamisel tuleb lähtuda kahest printsiibist: Kekskonda minevate ainete kogus peab vähenema; Keskkonda sattuvad ained peavad minema aineringlusesse seel moel, et ei saastaks õhku, põhjavett ja kashjustaks pinnas mikrofloorat. Probleemiks on eriti suured lämmastiku ja fosfori kogused. Liigne lämmastik suurendab põhjavee nitraatide sisaldust. Fosforiliia korral satub P pinnaveega või pinnase erosiooni tõttu veekogudesse. Veekogudesse sattunud lämmastik ja fosfor põhjustavad nende eurofeerumist kinnikasvamist. Põhjavette liigne fosfor ei jõua, sest pinnaosakesed hoiavad seda kinni. Ainult väike kogus
annaabi.ee 
