Täienduskursuste läbimine võib aidata tõsta kvalifikatsioonijärku. Välised motiveerivad stiimulid (motivaatorid) võivad meid panna õppima ka siis, kui me sisemiselt pole õpitavast huvitatud, kuid meid motiveerivad need välised hüved, mis võivad kaasneda õpingute eduka läbimisega. Seega on sellest motiivist lähtuvalt võimalik õppida peaaegu igasuguseid toiminguid. Välise motivatsiooni puuduseks on see, kui õppur on huvitatud rohkem tasust (nt heast hindest, ainepunktidest), kui õppetöö sisust. Nii kujuneb primaarseks tunnustus või tasu, mitte õpitava sisuline omandamine. Sisemine õpimotivatsioon – lähtub sisemistest motivaatoritest ja need on seotud inimese enda sisemise huviga ja sooviga õppida ning areneda. Neist lähtuv õppimine aitab kaasa enesearengule ja -teostusele, enda vaimselt vormis hoidmisele, paremale orienteerumisele ühiskonnas ning enesekindluse tõstmisele. Nt tuntakse heameelt mõne uue oskuse omandamisest. Heaks näiteks
samuti vektor. Analoogiliselt leiame, et ka nurkkiirendus � on vektor. � on alati nurgavektoriga samasihiline, kuid � ei lange üldiselt kokku pöörlemisteljega. Teljesihiline on see ainult fikseeritud telje puhul. Sel juhul on � nurkkiirusvektori � suunaline kiireneva ja vastassuunaline aeglustuva pöörlemise korral. E) Tahke keha kulgev ja pöörlev liikumine Liikumisülesannetes käsitletakse tahket keha tavaliselt ainepunktidest koosnevana, kusjuures nende vahekaugused on muutumatud. Sel juhul võib keha meelevaldse liikumise lahutada kaheks lihtsamaks liikumiseks (kulg- ja pöördliikumiseks), mis toimuvad teineteisest sõltumatult. Kulgliikumisel jäävad kõik ainepunkte ühendavad mõttelised sirged kogu liikumise kestel iseenesega paralleelseks. Pöördliikumisel moodustavad kõik ainepunktid ringjooni ümber ühise telje, mida nimetatakse pöörlemisteljeks
-P). Newtoni III seaduse järgi mõjub ke-ha sel juhul toele v riputile jõuga G, mis on võrdne fr-ga, s.o jõuga. Jõudu G, millega keha mõjub toele või riputile, nim. keha kaaluks. See jõud on võrdne mg ainult niisugusel juhul, kui keha ja tugi on Maa suhtes paigal. Kui aga nad liiguvad mingi kiirendusega w, siis keha kaal G ei ole võrdne mg. §30. Masskese ja selle kulgliikumise kirjeldamine. Jaganud keha elementaarosadeks igaüks massiga mi, võib seda keha kuju-tada kui ainepunktidest koosnevat süs., milles nende punktide vas-tastikune asetus jääb muutumatuks. Igaühele ainepunktidest võivad mõjuda nii sise jõud, mis on tingitud selle punkti intraktsioonist vaa-deldava keha teiste ainepunktidega, kui ka välisjõud. Näiteks kui keha asub Maa raskusväljas, mõjub igale ainepunktile massiga mi välisjõud mi g. Jäiga keha inertsikese liigub nii, nagu liiguks kõikide antud kehale rakendatud jõudude mõjul ainepunkt, mille mass on võrdne selle keha massiga. §31
annaabi.ee 
