lihaste pingutamisele, tajuda keha asendit ja liigutusi. Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keelega. Keele pinnal on palju erineva ehitusega keelenäsasid. Tipus asuvad maitsmispungad, milles on tunderakud ehk retseptorid. Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud ane lahustuma süljes. Kuiva keelepinna ja vähese süljeerituse korral me maitset ei taju. Iga näsa pinnal on avad, mile kaudu pääsevad näsa sisse lahustunud aineosakesesed,nende kokkupuutel maitsmispungade tunderakkudega tekivad närviimpulsid. Kandvad mööda maitsmisnärve ajukoore vastavasse piirkonda, toimub närviimpulsside analüüs,maitsete eristamine. Inimene tajub nelja põhimaitset:soolast,magusat,kibedat,haput.Ülejäänu moodustub nende segunemisel. Soolast ja magusat tajuvat näsasi on rohkesti keeleotsal, haput maitset tunneme keele külje piirkonnaga ja mõru on keele tagumises osas. Õhuga sissehingatud
f. Hingamisprotsessi reguleerimine 3. Vesi taimes - Vesi moodustab elusate taimerakkude koostisest põhilise osa (80%). Taim saab vett mullast, (kasvusubstraadist, toitelahusest) juurte abil. 4. a. Vee liikumise põhimõtted taimes Vee liikumine taime sisse ja taime sees toimub vedelas faasis sisenedes mullast taime rakkudesse ja liikudes läbi taime. Taimest välja liigub vesi aga gaasilises olekus (transpiratsioon). Veemolekulide liikumine taimes toimub difusiooni teel: aineosakesesed liiguvad suurema osakeste sisaldusega ruumiosast väiksema sisaldusega ossa. Selline liikumine ei vaja lisaenergiat (ATP-d) vaid veemolekulid liiguvad vabalt. Tänu suurele vee sisaldusele rakkudes tekib taimerakus hüdrostaatiline rõhk, mida nimetatakse turgoriks. Turgoris oleva taime raku vakuool on täitunud veega ja võtab enda alla suurema osa rakust. See on taimedele eluliselt tähtis, kuna turgor on
annaabi.ee 
