Ent iga liigutamine eeldab vormi ja ideed. Elusolendi juures on liikumapanevaks vormiks hing. Kõige madalama eluvormi moodustab taimne elu: siin piirdub kõik üksnes toitumise ja sigimisega. Loomne elu omandab sellele lisaks juba aistmise ja võime asukohta muuta. Inimlik elu sisaldab peale eelnevate veel lisaks mõistuse ja mõtlemisvõime, mis teda oluliselt eraldab madalamatest eluvormidest. Aristoteles arvab, et loomne keha koosneb teatud spetsiaalsetest aineosadest, nn. "homoiomeeridest", mis omakorda on üles ehitatud neljast algainest. Igal organismi koostisainel (liha, veri, luu jne.) on omad erilised funktsioonid: liha näiteks on aistmise ja tajumise kandja, veri aga hinge asupaik. Hinge kujutati substantsiaalselt, mingi eetrile sarnaneva ainena, mis kandus isa kaudu lastele edasi. Elu keskmeks on süda, kuna seal teostub vere "keetmine", milles teda pidevalt uuendatakse ja mis südamest keemisel välja tungib. Kõik
28 Erinimeliste laengute koosmõjul tekkiva elektrivälja jõujooned aga liituvad ühisteks joonteks. Kahe paralleelse plaadi vahel on elektrivälja jõujooned suuruselt ja suunalt ühesugused, sellist elektrivälja nimetatakse ühtlaseks ehk homogeenseks elektriväljaks. Mõtisklus 1. Millistest aineosakestest koosneb elektriväli? 2. Kuidas saab elektrivälja olemasolu kindlaks teha? 1. Elektriväli ei koosne mingitest aineosadest. 2. Elektrivälja saab kindlaks teha kui viia laetud keha lähedusse mingisugune elektriline laeng - nad kas tõmbuvad või tõukuvad. Tõene / Väär küsimus Vali õige vastus 1. Erinimeliste laengutega kehalt väljuvad jõujooned püüavad teineteist "tõugata" ja muutuda pralleelseteks. Tõene Väär 1. Erinimeliste laengutega kehalt väljuvad jõujooned püüavad teineteist tõmmata. Väär ! 1. Vale 2
annaabi.ee 
