mis põhineks ka kindlatel faktidel, välja tuua ei saa. Kuid Maa telje kalle võib muutuda veelgi suuremaks. Nimelt– üleilmne soojenemine võib muuta Maakera pöörlemistelje kallet– teadlaste väitel põhjustab nähtust Maa massi ümberjaotumine ookeanivee paisumise toimel. Maakera pöörlemistelg on meie planeedi orbiteerimistasandiga ristuva ruumilise sihi suhtes niigi oma 23,5 nurgakraadi kaldu, ja see kalle pole ka kaugeltki konstantne. Vastavalt suurte ainemasside liikumisele planeedil muutub ka telje kalle. Meteoroloog Felix Landerer hindab, et Gröönimaa jääkatte sulamisest vajub Maakera pöörlemistelje telje ots– koht, kus kujuteldav telg planeedi pinnaga lõikub igal aastal 2,6 sentimeetrit orbiteerimistasandi poole. KASVUHOONEEFEKT: OLEMUS, PÕHJUSED, TAGAJÄRJED NING KUIDAS SELLEST HOIDUDA Kasvuhooneefekt tekib, kui atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid
*Merkuur(Päikesesüsteemi väikseim planeet.3,303×1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist), *Veenus (läbimõõt (12 100 km) ja keskmine tihedus (5,25 g/cm3), *Maa(510,098.073 km2) *Marss(Läbimõõt: 6750 km )*Jupiter(ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda) *Saturn(120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal), *Uraan(Maa massi suhtes 14,4 korda suurem), *Neptuun(massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast) * Päikese, planeetide jm ainemasside jaotus * Maa kui planeedi mõõtmed, tihedus jne. : *Meridiaani ümbermõõt- 40 009,153 km *Ekvaatori ümbermõõt- 40 075,693 km *pindala- 510.098.073 km2 *ruumala- 1083,314x10astmes9 km3 *mass- 5.9737x10astmes24kg *tihedus- 5.517g/cm3 * Mis on ,,kosmiline kiirus"?- vähim algkiirus, mis tagab mingile kindlale orbiidile jõudmise. 5. Taevaskera mõiste. Taevaskera põhipunktid ja jooned, miks on neid vajalik tunda?
Kiviainese dünaamika 2 käsitlust. Maa suurte geostruktuuride liikumise e tektoonilise liikumise tõlgendamise alusel eristatakse 2 erinevat geoloogilist maailmapilti. Klassikaline e fiksistlik ja laamtektooniline e mobilistlik. Mobilism on tänapäeval üldtunnustatud. Isostaasia maakoore plokkide vertikaalne liikumine gravitatsioonilise tasakaalu suunas. Osa maad erodeerub kergemaks ja kerkib üles, teine osa vajub kõrval alla. Diapirism plastiliste ainemasside vertikaalne liikumine. Sooladiapirism e soolatektoonika - paksu setetekihi (üle 5-6 km) alla mattudes hakkavad väiksema tihedusega(-10-15%) ja vähem viskoossed soolakihid kuplina(diapiir) maapinna poole tõusma, deformeerides ümbritsevaid kivimikihte. Magmadiapirism. 20. saj esimesel poolel arvati et kõik geostruktuurid on vertikaalsete liikumiste tulemusel tekkinud.
annaabi.ee 
