pildinalju ja grafitit folklooriks? Ja miks? rahvapärimuslik, pedagoogilisus, loomulikult leviv ehk kavandamata, institutsiooniliselt kontrollimata levik, meelelahutuslik, kultuurivorm, alati muutuv ja arenev, ’’orgaaniline eluvorm’’ 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. 2 Rahvaluule esmane määratlemine Eestis tugineb aineloetelule: rahvaluule on rahvalaulud, rahvajutud, lühivormid, usund ja kombestik. Selline ainemääratlus on üsna lähedane nähtuse loomulikule kirjeldusele, on jätkuvalt aktuaalne, rajanedes n-ö. äratundmisele (aluseks ettekujutus millestki). Folkloristika kujunemise eel ja ajal (18.-19.sajandil) vajati rahvaluule (folkloori) mõistet nii Euroopa kui ka Ameerika kultuuriuurimises suulise rahvakultuuri kirjeldamiseks. Tänapäeval (sihipäraselt alates 1960
Rahvaluule korduvus ja muutuvus: rahvaluuleteaduse põhimõisted 1. Rahvaluule ehk folkloor: mõiste piiritlemine Eesti folkloristikas on rahvaluule mõiste piiritlemisel lähtutud aineloendist, tunnuste (sh rahvaluule levikutehnikast tulenevast) loendist, pärimuskultuuri toimimise kirjeldamisest. Lähemalt Tiiu Jaago, Eesti rahvaluule mõiste kujunemist, ajakirjas Mäetagused nr 9, 1999, lk. 70-91. Rahvaluule esmane määratlemine Eestis tugineb aineloetelule: rahvaluule on rahvalaulud, rahvajutud, lühivormid, usund ja kombestik. Selline ainemääratlus on üsna lähedane nähtuse loomulikule kirjeldusele, on jätkuvalt aktuaalne, rajanedes n-ö. äratundmisele (aluseks ettekujutus millestki). Folkloristika kujunemise eel ja ajal (18.-19.sajandil) vajati rahvaluule (folkloori) mõistet nii Euroopa kui ka Ameerika kultuuriuurimises suulise rahvakultuuri kirjeldamiseks. Tänapäeval (sihipäraselt alates 1960. aastatist, kuid hajusalt
annaabi.ee 
