eksisteeriv kujutlus? Kas õnne on vaja või saab ka ilma hakkama? Paljud ajavad sassi õnne ja naudingu. Nauding on küll õnnele üsna sarnane aga siiski tunduvalt lühiajalisem kui õnnetunne. Minu meelest sarnaneb õnn kõige rohkem uhkusele või rahulolule. Ehk inimene on uhke oma saavutuste üle ja tunneb rõõmu läbi nende võimalikuks saanud hüvedest. Kuigi samas on õnn ka midagi palju enamat, mida mina sõnadesse panna ei oska. Õnn ei ole midagi ainelist. Ta küll tekib ainelisusest aga on olemas vaid igaühe enda sisemuses ja seda väga erinevatel viisidel. Tõelist õnne ei saa osta. Uue arvuti soetamisel kogetud õnn pole ligilähedanegi sellega, mida tuntakse näiteks perega üle pika aja taas kokku saades. Asjade ostmine võib maandada stressi ja teha hetkeks tuju heaks, aga õnne sellega ei saavuta. Kuigi samas võib õnne kaudselt osta. Näiteks koju sõitmiseks on vaja raha. Seega ostes endale bussipileti, ostab inimene endale ka õnne, mis
Nietzschest siin kristliku pühakuna. -) Ta toonitas isiksuse osa ajaloo käigule ja ei pea oluliseks sotsiaalseid seaduspärasusi. -) Ta tegi vahet takistatud ja kasvavate kultuuride vahel. *) Takistatud kultuure iseloomustab terav kastide eristamine, sellega seotud spetsialiseerumine ja militariseerumine. Need on kultuurid, mis paratamatult loomariiki tagasi langevad. Takistatud kultuure valitsevad massid ja järeleaimamine. *) Kasvavad kultuurid seevastu on aga need, kus toimub ainelisusest vabanemine, sisemiste väärtuste kujunemine, iseenese ületamine ja vaimsustumine. -) Kultuurid käivad siis alla ja hävivad kui juhtiv vähemus kaotab loomingulise võime, kuid samas säilitab vähemusena võimu ühiskonna üle. -) Ta leidis, et kultuurid toimivad tehniliste, militaarsete, poliitiliste ja vaimsete elementide tervikuna. -) Langus saab alguse tavaliselt ülemäärasest tehnilisest ja sõjalisest arengust, kusjuures