ja pidevast liikumisest lähtuvalt. 1)Kõik kehad koosnevad osakestest-molekulidest, aatomitest, ioonidest. 2)Kõik osakesed on pidevas kaootilises liikumises. 3)Koostisosakestevahelmõjuvad vastasmõju jõud. 2. Milline on aine mikroskoopiline ja makroskoopiline käsitlus, nimeta mikro ja makroparameetrid koos tähistega? Mikroparameetrid:.molekuli mass-m0, molekuli kiirus, molekulide kontsentratsioon-n Makro parameetrid:mass-m, rõhk-p, ruumala-V, temp-t 3. Mida nim. ainehulgaks, molaarmassiks, Avogadro arvuks, nende tähised ja ühikud. Ainehulk-füüsikaline suurus, mis määratakseaatomite arvuga-n(mol) Molaarmass-ühe mooli mass kg-s -M(kg/mol) Avogadro arv-6,02*1023 NA(1/mol) 4. Millised parameetrid on olekuparameetrid, miks? rõhk, ruumala ja temperatuur, sest kui muudad ühte nendest, siis muutub aine olek 5.Kuidas nim. lihtsamat gaasi mudelit ja milline see mudel on ? Seda nimk. ideaalseks gaasiks. Seal molukulid vaadeldavad punktmassina, põrked anuma
Kui molekulides esineb polaarne kovalentne side siis sõltub molekuli polaarsus sellest, kuidas aatomid üksteise suhtes ruumis paigutuvad. Kaheaatomiliste ühendite( nagu HCI, CO) on asi lihtne, kõik need ühendid on ka polaarsed- molekulil saab eristada negatiivse laenguga poolt ning positiivse laenguga poolt. 8. Mitu mooli on 180 g vett? LAHENDUS. Antud: m = 180 g = 0,18 kg µH O2 = 0,018 kg/mol = ? Teades vee massi ja ühe mooli massi, saame ainehulgaks µ = = m H O2 0 18 0 018 , , mol = 10 mol. V a s t u s : 180 grammi vett on 10 mooli
t aeg 1s VÕIMSUSE ÜHIKUKS SI-süsteemis on 1 W (vatt). Ühik on tuletatud võimsuse definitsioonvalemist. Võimsus on töö tegemise kiirus, tehtud töö ja selleks kulunud aja suhe. N=A N võimsus 1W t A tehtud töö 1J t aeg 1s 1W = 1J 1s Võimsus on üks vatt, kui keha teeb ühe sekundi jooksul tööd ühe dzauli. AINEHULK Ainehulgaks nimetatakse aine kogust moolides. Ainehulga tähis on , ühik on 1mol. Kuna aineosakesi on nii palju, võetakse kasutusele ainehulga ühik 1mool. 1 mol on ainehulk, milles osakeste arv on võrdne 12g süsiniku aatomite arvuga. Seda arvu nimetatakse Avogadro arvuks. Ainehulka võime avaldada aine massi ja molarmassi suhtega ning antud aine molekulide arvu ja Avogadro arvu suhtega. =m=N - ainehulk 1mol
Sumbuvuse logaritmiline dekrement on =ln (t)/(t+T)=T. Seda kasutataksegi peamiselt võnkumiste sumbuvuse iseloomustamiseks. SOOJUS 1. Aine ehitus, molekulid. Iga keha koosneb tahke, vedel, gaasiline suurest hulgast väga väikestest osakestest, nn. molekulidest. Iga aine molekulid on korrapäratus, kaootilises, ilma mingi eelissihita liikumises, mille intensiivsus sõltub aine temperatuurist. Osakesed mõjutavad teineteist. On kokku lepitud lugeda keha ainehulgaks suurus, mis on võrdeline osakeste arvuga selles kehas. Ühik mool (mol). Mool on niisuguse süsteemi ainehulk, milles osakeste arv võrdub 0,012 kg süsiniku 12C aatomite arvuga. Aine molekulide arvu N ja ainehulga suhet nimetatakse Avogadro arvuks NA: NA=N/. Selle väärtus NA=6,022*1023 mol-1. NA näitab, mitu aatomit või molekuli on ühes moolis aines. Ainehulk võrdub aatomite või molekulide arvu N ja N A suhtega: = N/ NA.
on arvuliselt võrdne aine molaarmassiga; molaarmass omakorda pärineb keemiliste reaktsioonide teooriast ja väljendab reaktsioonides osalevate ainet suhtelisi hulki. Vesinikuaatomi mass loetakse tinglikult üheks (molaarmass kaheaatomilise vesiniku jaoks on 2) jne., vt. Mendelejevi tabel. Moolides väljendatud aine kogust , kus on molaarmass, nimetatakse ainehulgaks. Lõppkokkuvõttes saab gaasi olekuvõrrand kuju mis on tuntud Clapeyroni-Mendelejevi võrrandi nime all. Olekuvõrrand annab seose kolme suuruse - gaasi olekuparameetrite ja vahel tasakaaluolekus. Üldse räägitakse termodünaamikas mitte gaasist endast, vaid selle olekust, mõeldes viimase all olekuparameetrite väärtuste komplekti. Olekuparameetrite muutumist nimetame termodünaamikas protsessiks;
annaabi.ee 
