Mõisted aineehituse kohta Aine olek Aine olek ehk agregaatolek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Ainel on kolm põhiolekut: tahke, vedel ja gaasiline. Kondensatsioon Aine üleminek gaasilisest vedelasse või tahkesse olekusse. Gaas Aine olek, milles osakesed liiguvad vabalt, olemata vastasmõjus aine teiste osakestega. Vedelik Vedelas olekus olev aine. Aine on voolav ja võtab anuma kuju, mida ta täidab. Ruumala määratletud temperatuuri ja rõhuga. Tahkis Tahkes olekus olev keha. Molekulide vahel mõjuvad tugevad seosejõud. Enamiku ainete puhul on tahkise tihedus vedeliku ja gaasi omast suurem. Reaalgaas Ideaalses gaasis oleksid molekulid mõõtmeteta. Reaalgaasis võtavad ka molekulid ruumi. Küllastunud aur Aur, mis on saavutanud kinemaatilise tasakaalu veega. Absoluutne niiskus Ühes kuupmeetris leiduva vee mass grammides. Suhteline niiskus Veeauru osarõhu ja samadel füüsikaliste...
Kütuse põlemisel vabanevat soojushulka arvutan valemist Q=Km. Adrekaatolek : tahkis-osa. paiknevad tihedalt,korrapäraselt,vastastikm. Tugev,liiguvad võnkudes ümber mõttelise punkti,mida vahetavad karva. Vedel-os. paiknevad tihedalt,vastastikm, tugev,liiguvad võnkudes ümber mõttelise punkti,mida vahetavad sageli. gaas-os. piknevad hõredalt,korrapäratult,vastastikm, nõrk(ainult põrgetelt),osakesed korrapäratult,põrkest põrkeni mööda sirglõike. Aineehituse mudel MKT-s tugineb 3põhiväitel-aine koosneb osakestest;osakeste vahel on vastastikmõju(tõmbumine,tõukumine);osakesed on pidevas korrapäratus liikumises. Sulamissoojus-näitab kui suur soojushulk kulub 1kg aine aulamiseks v tahkumiseks. Elektrilaeng-füüsikaline suurus,mis iseloomustab elektrilist vastastikmõju q=ne. Ühik-1C ! Elektrilaeng näitab,kui tugevasti osalevad laetud kehad elektrilises vastastikmõjus. Laengute vastastikmõju seadus-Sama nim. tõukuvad,eri nim. tõmbuvad.
KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA 9. klass 1. Aineehituse mudeli põhiväited! Aine koosneb osakestest, mille vahel on vaba ruumi. Suurus 10-10m. Osakeste vahel on vastastikmõju (tõmbe- ja tõukejõud) Osakesed on pidevas korrapäratus liikumises (soojusliikumine). Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest. 2. Soojusliikumine, selle seos temperatuuriga! SOOJUSLIIKUMISEKS nimetatakse aineosakeste pidevat korrapäratut ehk kaootilist liikumist. Aineosakeste liikumise kiiruse ja aine temperatuuri vahel esineb seos: mida kiiremini
annaabi.ee 
