Y Paljudel teistest koolidest tulnud õpiraskustega lastel on tekkinud huvi õppimise vastu ja käitumisprobleemidega õpilased on hakanud täitma koolikohustust. Y Lapsed on loomingulised ning vabad oma arvamustes. Y Lastevanemaid ja õpetajaid koolitatakse Waldorf-pedagoogika alal ning kaasatakse suurel määral lapse arenemisse ning õppetöösse. Miinused Y Õpetajate vähene osalemine ainealastel koolitustel. Y Klassides olevate laste arv on suur. Y Koolides töötab kvalifikatsiooni nõuetele mittevastavaid õpetajaid. (Õpetajaskonna moodustavad kooli omad õpetajad ja ühise otsusega liikmeks arvestatud teised õpetajad.) Y Vähe võimalusi õppekeskkonna uuendamiseks ning õppevahendite kaasajastamiseks. Y Waldorf-õppemeetodi põhijooned püsivad ajas muutumatuna. Y Oht kinnise suhtlusringi tekkeks.
Koostamine etappid : 1. Hetkeolukorra uurimine 2. Eesmärkide seadmine 3. Tegevusvõimaluste arutelu 4. Tegevuste valik ja õppekava vormistamine 5. Õppekava rakendamine 6. Protsessi ja tulemuste analüüs Õppekava tüübid : Jaotuse aluseks on see, milles nähakse õpetamise ja kasvatamise eesmärki. 1. Aine-kesksed õppekavad – anda lastele edasi kultuuripärand ja valmistada nad ette seda hoidma, kasutama ja edasi arendama. Rõhk on tugevatel ainealastel eelteadmistel, õpetaja on teadmiste andja. Õppeained on selgesti piiritletud. Lapsi tohib võimete ja oskuste alusel jagada edukusrühmadesse (õpetamine allrühmades). 2. Ühiskonna-kesksed õppekavad – säilitada ühiskonda ja parandada selle tootmiseeldusi; kasvatada kodanikke, kes oskavad omavahel koostööd teha. a) kompleks-õppekavad b) probleemi-kesksed õppekavad Õppeainete piirid on sujuvad – lasteaias ühendavad ainevaldkondi koduloolised nädalateemad