sugenev traagika. Mõlemad on tõsiselt arvestatavad raamatud, eriti "Puujumala" kriitilised noodid mõjuvad lausa hoiatavalt. Kas ei pane siis imestama näiteks see, et ei ole võimalik tõdeda, millal ta oleks olnud esmakatsetusi tegev algaja kirjanik. Juba esimesed raamatud - mudilastele määratud mõtlemise õpetus "Nii või naa" ja keskmisele koolieale kirjutatud poistejutt "Roostevaba mõõk" (mõlemad eesti keeles 1957) - tutvustavad küpset, oma ainealadel kodus olevat, huumorimeelset ja sõnasuutlikku autorit, kelles tänase Eno Raua jooned on selgesti tunda. Teiseks: ei ole võimalik kindlaks teha, kas E. Rauale on proosa omasem kui värsid, sest ka luulevormis on ta end tähelepanuväärselt avaldanud. Kolmandaks: ei ole võimalik määratleda, missugusele vanu seastmele E. Raud kõige edukamalt kirjutab. Ta on avaldanud hulga väikelasteraamatuid, kirjutanud nooremale ja keskmisele koolieale ja teatavasti ka täiskasvanutele.
Mõlemad on tõsiselt arvestatavad raamatud, eriti "Puujumala" kriitilised noodid mõjuvad lausa hoiatavalt. Kas ei pane siis imestama näiteks see, et ei ole võimalik tõdeda, millal ta oleks olnud esmakatsetusi tegev algaja kirjanik. Juba esimesed raamatud - mudilastele määratud mõtlemise õpetus "Nii või naa" ja keskmisele koolieale kirjutatud poistejutt "Roostevaba mõõk" (mõlemad eesti keeles 1957) - tutvustavad küpset, oma ainealadel kodus olevat, huumorimeelset ja sõnasuutlikku autorit, kelles tänase Eno Raua jooned on selgesti tunda. Teiseks: ei ole võimalik kindlaks teha, kas E. Rauale on proosa omasem kui värsid, sest ka luulevormis on ta end tähelepanuväärselt avaldanud. Kolmandaks: ei ole võimalik määratleda, missugusele vanu seastmele E. Raud kõige edukamalt kirjutab. Ta on avaldanud hulga väikelasteraamatuid, kirjutanud nooremale ja keskmisele koolieale ja teatavasti ka täiskasvanutele.
annaabi.ee 
