tekst, pildid, helid, multimeedia jm) publitseeritud trükised (raamat, ajakiri, ajaleht, postkaart jms. (paberil)) elektroonilised publikatsioonid (eraamat, eajakiri, veebileht internetis jms) audiovisuaalsed teavikud ehk auvised (helisalvestised, filmid, videod jms) publitseerimata (käsikirjalised materjalid) ametlikud teavikud (õigusaktid jms) teaduslikud teavikud (teaduskirjandus artiklid, teaduslike uurimuste ja projektide aruanded jms) aimeteavikud ehk populaarteaduslik kirjandus (teaduse saavutuste tutvustamine laiemale avalikkusele) õppekirjandus teatmeteosed tarbeteavikud (kokaraamatud, praktilised käsiraamatud jms.) Peaaegu kõik ajalooliselt tekkinud või loodud objektid ja esemed, kaasa arvatud näiteks hooned (info ajastu, kasutatud materjalide, ehitusstiili jms kohta), pargid jt. Varaseim infovajaduse definitsioon pärineb Robert Taylor`ilt. Taylor`i käsitlus põhineb uuringul, milles
(paberil)) , elektroonilised publikatsioonid (e-raamat, e-ajakiri, veebileht internetis jms) audiovisuaalsed teavikud ehk auvised (helisalvestised, filmid, videod jms) 2. publitseerimata (käsikirjalised materjalid) Teavikuid saab jaotada ka selle alusel, mis eesmärgil nad on loodud: ametlikud teavikud (seadused, määrused, korraldused jms); teaduslikud teavikud (teaduskirjandus - artiklid, teaduslike uurimuste ja projektide aruanded jms); aimeteavikud ehk populaarteaduslik kirjandus (teaduse saavutuste tutvustamine laiemale avalikkusele); õppekirjandus; teatmeteosed; tarbeteavikud (kokaraamatud, praktilised käsiraamatud jms.); reklaamteavikud 10.Mis on infovajadus? Infovajadus on teadvustatud lünk indiviidi teadmistes, oskustes või kogemustes. 11.Millised on infovajaduse ajendid? Infovajaduse ajendid võivad olla: tunnetuslikud (uudishimu, vajadus rahulolu järele jne) sotsiaalsed (kuulumis- ja
annaabi.ee 
