Ka noored loevad uurimuste andmetel iga päev mitut liiki tekste, mis küll alati ei pruugi olla ilukirjandus. Lugedes kulgeb ainuüksi arvuti taga üsna suur osa koolijärgsest päevast. Seal veedab umbes kolmveerand koolilapsi kaks kuni neli tundi ja enam. Pooled õpilastest loevad arvutis peale vahetu kirjaliku suhtluse veel tekste nii mõnest neid ennast huvitavast valdkonnast kui ka õppimise eesmärgil ja jälgivad uudiseid. Ajalehti loeb 80 % ja ajakirju 72% teismelistest, mitmesuguseid aimeraamatuid aga kolmandik. Samal ajal on üsna üldlevinud arvamus, et selline lugemine ei ole täisväärtuslik ning põhjustab noorte inimeste vaimset allakäiku. (Puksand 2012) Põhikooli kirjandusõpetuses tähendab lugemine lugemishuvi tekitamist, lugemisharjumuse kujundamist ning lugemisoskuse omandamist, viimane omakorda hõlmab kirjandusteksti analüüsi, tõlgendamise ning mõistmise oskust. Kirjandustundides tegeletakse esmajoones ilukirjandustekstide lugemise ja käsitlemisega, kuid
Järgmine samm – ilmalike asjade poole pöördumine. Andis välja läti rahvapärimuste, rahvajuttude kogu. Jällegi kogus kõigepealt kokku, valis välja, publitseeris. Selle juurest järgnev samm – hakkas ise kirjutama lätikeelset luulet ja kunstmuinasjutte ja neid avaldama. Enam-vähem paralleelselt omaloominguga hakkas ka kirjastama kooliõpikuid, tol ajal tähendas aabitsaid, ka pildiaabits oli väga uudne lähenemine – tema välja antud. Odavates rahvaväljaannetes publitseerima aimeraamatuid, populaarteaduslikke käsitlusi küll võõraste riikide ja ajaloo kohta, mitmesuguste ilmastikunähtuste, põllumajanduse edendamise võimaluste kohta. Mitusada publikatsiooni. Lisaks uuris ka läti keelt, andis välja läti keele grammatika, mis jäi rohkem kui sajaks aastaks omas valdkonnas ületamatuks, mille järgi õpetati mh läti keelt ka Tartu Ülikoolis. Oli sedavõrd vaimustatud lätlastest, lätlusest ja läti keelest, et oma hauakivile lasi varakult raiuda „lätlane“.
annaabi.ee 
