Seej¨arel liidame osal~oikudel tehtud t¨o¨od kokku saades t¨o¨ o tervel l~oigul [a, b]. Niiviisi saame ligikaudse t¨o¨o valemi. T¨apse t¨o¨o valemi saame, kui muudame l~oigu t¨ ukelduse "l~opmata peeneks", st v~otame ligikaudsest t¨o¨ o valemist piirv¨a¨artuse pikima osal~oigu pikkuse l¨ahenemisel nullile. Asume t¨o¨o valemi tuletamise juurde. Seejuures eeldame, et funktsioon F (x) on pidev. Pidevus on vajalik selleks, et F (x) muutuks v¨aikestel osal~oikudel v¨ahe. Teatavasti l¨aheneb pideva funktsiooni muut nullile tema argumendi muudu l¨ahenemisel nullile (vt §2.9). Jaotame l~oigu [a, b] n osal~oiguks punktidega x0 , x1 , x2 , . . . , xn , kusjuures a = x0 < x1 < x2 < . . . < xn = b. T¨ahistame j¨arjekorras i-nda osal~oigu pikkuse s¨ umboliga xi , st xi = xi -xi-1 . Valime igal osal~oigul [xi-1 , xi ] u ¨he punkti pi . Kui i-nda osal~oigu pikkus on v¨aike,
Seej¨arel liidame osal~oikudel tehtud t¨o¨od kokku saades t¨o¨o tervel l~oigul [a, b]. Niiviisi saame ligikaudse t¨o¨o valemi. T¨apse t¨ o¨o valemi saame, kui muudame l~oigu t¨ ukelduse "l~opmata peeneks", st v~otame ligikaudsest t¨o¨o valemist piirv¨a¨artuse pikima osal~oigu pikkuse l¨ahenemisel nullile. Asume t¨o¨o valemi tuletamise juurde. Seejuures eeldame, et funktsioon F (x) on pidev. Pidevus on vajalik selleks, et F (x) muutuks v¨aikestel osal~oikudel v¨ahe. Teatavasti l¨aheneb pideva funktsiooni muut nullile tema argumendi muudu l¨ ahenemisel nullile (vt §2.9). Jaotame l~oigu [a, b] n osal~oiguks punktidega x0 , x1 , x2 , . . . , xn , kusjuures a = x0 < x1 < x2 < . . . < xn = b. T¨ahistame j¨arjekorras i-nda osal~oigu pikkuse s¨ umboliga xi , st xi = xi -xi-1 . Valime igal osal~oigul [xi-1 , xi ] u ¨he punkti pi . Kui i-nda osal~oigu pikkus on v¨aike,
annaabi.ee 
