Kui Theseus Ateenasse jõudis, oli ta juba kuulus ning teda ülistati. Ta läks kuninga juurde, kus Medeia, tahtmata kaotada oma soodsat suhet kuningaga, pakkus talle mürgiga peekrit. Theseus aga lõi selle oma mõõgaga käest ning kuningas sai aru, et see on tema mõõk ning et see on tema poeg. Medeia põgenes Aasiasse. Aastaid enne Theseuse ilmumist linna, oli seda õnnetus tabanud. Kreeta kunn Minos oli kaotanud oma poja Ateenas kuldijahile saadetuna ning oli sellepärast vaenujalal Aigeusega. Minos lubas jätta linna vallutamata, kui Aigeus saadab iga üheksa aasta tagant talle 7 neidu ja 7 noormeest, kelle ta söödab oma naise ja ühe imeilus sõnni pojale, Minotaurosele. Varsti oli see aeg 20 jälle käes ning Theseus pakkus end vabatahtlikuks. Kõik hindasid ta headust, kuid tegelikult tegi ta seda selleks, et kuulsust juurde võita
Tänulik Medeia nõustub saama Aigeuse naiseks. - Nüüd on Iason meeleheitel. Kõik läks viltu. Hypsipyle ei suuda näha kurvastavat Iasonit ja teeb ettepaneku, et Iason tapaks tema, Hypsipyle, jättes ainult ta rinna lastele, et nood veel viimast korda saaksid emapiima. Hypsipyle lamento vapustab ja liigutab Iasonit, ta tunneb, kuidas tärkab vana armastus Lemnose kuninganna vastu. Lieto fine: Iason kuulub jälle Hypsipylele, Medeia abiellub Aigeusega ja Alinda Bessoga. Veneetsia kk. levik Marc' Antonio Cesti oli Euroopas tuntud ooperilooja ja lõi Festa teatrale "Kuldõun", mis 1668.a. esietendus Viinis. (Esimest korda väljaspool Veneetsiat) Marc'Antonio (Pietro) Cesti (1623 Arezzo - 1669 Firenze) Kuldõun Il pomo d'oro Festa teatrale Libreto - Francesco Sbarra VIIN 1668 (?) (12.7. ja 14.7.), Theater auf der Cortina Proloog ja 5 vaatust Balletimuusika - Johann Heinrich Schmelzer (?). Dekoratsioonid: Lodovico Ottavio Burnacini.