st iga u¨hest suurema arvu x korral on x2 suurem kui x, r~ohutatakse, et see j¨areldus kehtib iga x > 1 korral. S¨umbolit kasutatakse s~ ona "eksisteerib" v~oi s~onapaari "on olemas" asemel. N¨aiteks v¨aidet "kui f (x) = x3 +ax2 +bx+c on reaalsete kordajatega kolmandat j¨arku pol¨ unoom, siis tal leidub reaalne nullkoht x1 " saame esitada kujul a, b, c R f (x) = x3 + ax2 + bx + c x1 R : f (x1 ) = 0. ~ Oppevahendist [17] leiate t¨ aiendavat informatsiooni eeltoodud l¨uhikirjapiltide kasu- tamisv~ oimaluste kohta. S¨ umbolit kasutatakse t~ umbolit n¨aite¨ oestuse l~opu t¨ahisena ja s¨ ulesande lahen- duse l~opu t¨ ahisena. Autori arvates sobib nimetus "teoreem" eriti kaalukate v¨aidete jaoks ja kuna enamus antud ~ oppevahendis esitatud v¨aiteid on lihtsad, siis s~onastatakse
a, b, c, ... . Muutuvaks suuruseks nimetatakse suurust, mis v~oib omandada mistahes v¨a¨artust mingisugusest piirkonnast. Muutuvid suurusi t¨ahistatakse t¨ahestiku l~oput¨ahtedega x, y, z, ... . T¨aisarvuliste muutujate t¨ahistamiseks kasutatak- se t¨ahti i, j, k, l, m ja n. Funktsioone t¨ahistatakse t¨ahtedega f, g, h ja nende kreeka vastetega (fii), (psii) (hii). Matemaatilise anal¨ uu¨si kursuses on muutuvateks suurusteks reeglina (kui ei ole tehtud t¨aiendavat eeldust) reaalarvulised muutujad. Kirjaviisi x X loetakse: suurus x kuulub piirkonda X. ¨ Uldlevinud on kahe nn kvantori - universaalsuskvantori ja olemasolu- kvantori kasutamine. S¨ umbolit loetakse teksti sees "iga"ja s¨ umbolit loetakse "eksisterib"v~oi "leidub". Kirjaviisi x > 0 [a; b] loetakse: iga positiivse x v¨a¨artuse korral leidub l~oik [a; b]. 1.1.2 Funktsiooni m~ oiste ja esitusviisid Definitsioon 1.1
annaabi.ee 
