teenija Emsi (Juta Tints) viib laualt nõud ära. Mimm huvitub talumajanduses. Lahkuvad koos Mikumärdile tuleb pops Jüri Tomusk (Arvi Hallik), vaatab lahkuvale seltskonnale järele, läheb kempsu õuele ilmub Mikumärdi peremees Jaak Jooram (Peeter Kard), pea rätikuga kinni seotud, halvas meeleolus, pahandab Jüriga peretütar Maret (Aire Johanson) tuleb õuele, korv käes, Jaak, Jüri Maret ja Jaak lähevad tuppa, Jüri jääb aidatrepile istuma, Aadam Seeliohw tuleb tagasi, tahab peremehe jutule saada Emsi tuleb õuele, räägib Seeliohwile poolelijäänud õpingutest Jaak tuleb välja, Emsi jookseb minema, Jaak vestleb Aadamaga Jaagu lastest, poliitikast, Jüri püüab vahele rääkida õuele tuleb sulane Ants (Margus Oopkaup), Jaak ajab sulase tööle, Jüri ajab Juhani üles, kes ronib lakast välja redelile istuma, paneb riidesse. Seeliohw, Jaak, Juhan räägivad kapitalismist, Jüri räägib ligimesearmastusest
Vitamiinidest sisaldab C- (30 – 50 mg), A-, B-rühma, P-, K-, E-, D- ja U-vitamiini. 58.Valge peakapsa sordid jagunevad. - varajasteks,- keskvalmivateks, - hilisteks. 59.Valge peakapsa kasutusviise. Toorelt, hapendada, kuumtöödelda, aurutada, - hautada, - pruunistada, - täita,- hapendada,- konserveerida,- töödelda mahlaks. 60.Valge peakapsa hapendamine. Kupatati, Pärast kupatamist laoti kapsapead kas aianurka vaiade vahele või aidatrepile tehtud lavale, kus nad kergelt hapnesid ja talvel külmunult seisid. Jaokaupa lahti raiudes keedeti neid või söödi toorelt. Hapendamise kiirendamiseks lisati juurde: - sooja vett, - äädikat, - vahel ka taari. Riivitud kapsad pannakse ettevaatlikult tünni, peale raputatakse soola, tambitakse puust nuiaga seni, kuni mahl välja tuleb. Nii tehakse iga kapsakihiga, kuni tünni ääreni jääb paarkümmend
Ainult haopinu taga võis ta istuda ja aida poole piiluda, kuulates, kuis laulsid ja naersid Liisi ja Maret. Aga Liine ei hakanud aidas laulma, võib-olla sellepärast, et ta oli üksi või et ta mõtles veel sellest linasest riidest, millest ta oleks tahtnud omale teha leerisärgid. Ja nüüd tuleb ema ning tõstaks kõik Indrekule, oma Innule kaela! Raske on laulda, kui mõtled nõnda puhtlinasest riidest. Sellest saab Indrekki aru ja ta läheb ning istub aidatrepile avatud ukse ette, kuhu paistab loojeneva päikese verine kuma; istub ja vaatab, kuidas õde kohmitseb oma kasti kallal, mis oli kord Mareti kastiks. Indrek istub ja ootab, ootab ja vaatab, nagu tegi ta seda siiski, kui oli alles väikene ja õed suured, täiskasvanud. ,,Oled minu peale pahane või, Liine?" küsib ta viimaks, kui õde temast välja ei tee. ,,Miks siis pahane?" vastab tüdruk mossitavalt. ,,Noh, eks ikka selle särgiriide pärast," arvab Indrek.