Selja meiereisse. 1906. aastal tehti algust veiste jõudluskontrolliga. Varem oli seda rakendanud C.R. Jakobson oma Kurgja talus.1911. aastal ehitati lehmadele uus puhaslaut, vana laut kohandati talliks. Talus oli 7- väljaline külvikord, kusjuures kolm põldu oli ristiku all, kolmandal neist karjatati veiseid. Esimesed vasikakoplid rajati 1915. aastal, esimesed lehmade kultuurkoplid 1923. aastal. Neist mitmeid kasutati üle poole sajandi. Teravilja saadi hektarilt 13-18 ts (aidakaalus), kartuleid 100-130 ning põldheina 30-35 ts.Mart Pooli püüd Piistaoja talu järjepide-valt arendada ilmneb tema kirjadest poeg Theo-dorile selle õpinguaastail Riias ja praktika ajal Soomes. Tähtsat osa selles püüdes etendas kahtlemata 1910. aastal asutatud Tori Eesti Põllumeeste Selts, mille asutajaliige Mart Pool oli. Mart Pool1 tegevusest on kirjutanud Jüri Kulbin (1981): "Piistaojal hakati talumajandust korraldama C.R. Jakobsoni õpetuse järgi... Talus piirati linakasvatust ja
Muude kultuuride kasvupind on suurenenud ligikaudu 8 korda. Kogusaaki ja saagikust iseloomustavad näitajad. Põhinäitajate dünaamika. Kogusaak ja saagikus on kõige tähtsamad taimekasvatust iseloomustavad statistilised näitajad.Statistilise arvestuse korral eristatakse nelja erinevat kogusaagi ja saagikuse kategooriat (kehtivad eelkõige teravilja kohta):a) kogusaagi ja saagikuse prognoos b) bioloogiline kogusaak ja saagikus c) kogusaak ja saagikus esialgses kaalus d) kogusaak ja saagikus aidakaalus. Kogusaagi ja saagikuse prognoos määratakse kindlaks kevadel peale kultuuride tärkamist, st. samal ajal kui määratakse kindlaks kasvupind. Valikvaatlustega hinnatakse tärganud kultuuride tihedust ja võrsumist ning selle alusel prognoositakse saagikus ja kogusaak.Bioloogiline kogusaak ja saagikus määratakse kindlaks valikvaatluste teel vahetult enne koristamise algust. Bioloogiline kogusaak ja saagikus on kogusaagi ja saagikuse potentsiaalne maksimum.Kogusaak ja saagikus esialgses
Kogusaaki ja saagikust iseloomustavad näitajad. Põhinäitajate dünaamika. Kogusaak ja saagikus on kõige tähtsamad taimekasvatust iseloomustavad statistilised näitajad. Üksikasjalikuma statistilise arvestuse korral eristatakse nelja erinevat kogusaagi ja saagikuse kategooriat (nimetatud kategooriad kehtivad eelkõige teravilja kohta): a) Kogusaagi ja saagikuse prognoos; b) Bioloogiline kogusaak ja saagikus; c) Kogusaak ja saagikus esialgses kaalus (punkrikaalus); d) Kogusaak ja saagikus aidakaalus. Vaatleme neid näitajaid lähemalt ja selgitame, mis on nende näitajate majanduslik sisu. Kogusaagi ja saagikuse prognoos määratakse kindlaks kevadel peale kultuuride tärkamist, st samal ajal kui määratakse kindlaks kasvupind (kevadine produktiivne külvipind). Valikvaatlustega hinnatakse tärganud kultuuride tihedust ja võrsumist ning selle alusel prognoositakse saagikus ja kogusaak. See on saagikuse hindamine nn "oraste pealt"
Valik-vaatlustega hinnatakse tärganud kultuuride tihedust ja võrsumist ning selle alusel prognoositakse saagikus ja kogusaak; 2)bioloogiline kogusaak ja saagikus määratakse kindlaks valikvaatluste teel vahetult enne koristamise algust. Bioloogiline kogusaak ja saagikus on kogusaagi ja saagikuse potentsiaalne max; 3)kogusaak ja saagikus esialgses kaalus määratakse kindlaks koristuse käigus. See iseloomustab koristuse käigus tehtud tööde mahtu; 4)kogusaak ja saagikus aidakaalus on kogusaagikuse ja saagikuse põhiliseks näitajaks. Neid kasutatakse kogu maailmas. Sellist kogust saame müüa söödaks ja seemneks kasutad jne. Kogusaagi ja saagikuse näitajate kui taimekasvatuse kõige olulisemate näitajate dünaamika analüüsile pööratakse suurt tähelepanu. Kogusaagikuse ja saagikuse dünaamikat. iseloomustavad näitavad teravilja kogusaagikust kokku, taliteravilja kogusaagikust, suviteravilja kogusaagikust, kartuli
annaabi.ee 
