tähenduslikult väga olulise varjundi. Seda võimendab veelgi tagasitahtmine lapseks raamatule pealkirja andnud luuletuses ,,Kaudu mu vaevakaskede". Selles tundub kumendavat üks võimalik pääsetee maailma rikutusest, mis nüüd tõuseb valdavaks tunnetuseks paljudes Rummo luuletustes. Rusuvamat ängitunnet selles kogus veel ei leidu. Leidub isegi rõõmsat ja vallatuslikku sõnaseadmistki: ,,KOER OLI KETIS AIATEIBAS haukus möödujatelt leiba Kahekaupa mööda läksid tüdrukud ja poisid teineteise kaela ümbert kinni nemad hoidsid Poisid olid maiad ja plikad olid maiad nosisid nohinal sarvesaia Üleõla penilegi palakesi viskasid et säh sina pealegi, küll meile jätkub ikkagi
12. Eespere tüdruk Mai - Matsakamaid naisi. Talle meeldis perenaine, kuid südamevalu Kaarli pärast oli liiga suur. Lahkus. 13. Uus tüdruk Mari / hilisem Vargamäe Eespere perenaine valged hambad. Töökas, teeb Jussilegi silmad ette. Nobe ja kärmas. Arvestas perenaisega ja sellega, et tollel ka last vaja kantseldada. Tagasihoidlik. Vaeslaps isa polnud, ema surnud. Pruunid silmad. Üha enam hakkas Juss meeldima. Rõõmus, lõbus, kädistab nagu harakas aiateibas. Krõõt usaldas teda väga. Lõpuks kuulatigi Mari, nagu ta oleks uus perenaine. Võõrdus kirikust Jussi matuste pärast. Sest ajast peale, kui Krõõt teda oma järeltulijaks soovis, tõusis tal endalgi see tahtmine ning hakkas kahetsemagi, et Jussiga sauna elama oli läinud. Armastas peremeest, tolle poega, tema varandust, emist, uttesid, lehmi. Hella, pehme südamega. Ei usu enam mingit õigust, vaid ainult armu nagu loodaks või otsiks
Nagu teada, saabub linavästrik märtsi lõpul või aprilli alguspäevil, mil keva- dine päike on jääkaanetise rabedaks paisutanud. Jäälagunemine pole enam mägede taga. Nõnda kuulutab väike lind terves Eestis vete vabanemist ja kannab õigusega selliseid nime- tusi nagu jäälõhkuja, -kolataja, -põrutaja-, -põtk, -põtkes, põtkaja, jäätallaja jne. Nagu linavästriku nimetuski ütleb, on ta seotud linadega. Kui lindu nähti kevadel esimest korda kõrgel lennus, katusel või aiateibas, võis loota kena linakasvu, kui aga maas või madalal, siis kehva ja kesist. Seepärast kannab linavästrik veel selliseid nimesid nagu linalind, -päästrik, -pääsuke, -pääsmik, linaõnnenäitaja, -tooja, linamõõtja. Liikudes viipsutab västrik oma pikka saba ehk hända üles-alla. LõunaEesti nimetused händlane, hännaline, hänilane peavadki silmas linnukese üpris silmatorkavat hända.
annaabi.ee 
