sama aasta võrsetele Suur läätspuu kannatab ka hästi kärpimist, mis stimuleerib paljude äraõitsenud võrsete tekkimist järgneval aastal (Karner 2012). Suur läätspuu hooldus Läätspuid paljundatakse seemnetega, mis külvatakse kevadel, pistikutega või võrsikutega, annab kännuvõsu. Enne külvi võib seemneid vees leotada. Mullastiku suhtes on vähenõudlik, kasvab ka kuivadel liivmuldadel. Talub hästi põuda, kuid siis heidab osa lehti maha. (Aiasober 2012). Põõsaid kahjustavad lehetäis ja kilptäid ning kuivadel suvedel esineb sageli jahukastet. Okste tipmised lehed moonduvad. Nakatunud lehed kaotavad igasuguse dekoratiivsuse ning varisevad varakult. Haiguse leviku tõkestamiseks tuleb varisenud lehed sügisel kokku riisuda ja põletada (Karner 2012). Elujõulisuse suurendamine Istutamisel lisatakse istutusauku väetist, vanu taimi pole vaja väetada, nad toodavad ise
Hariliku kuldvihma võrsed on tumerohelised ja karvased. Õied on kuldkollased ja paiknevad rippuvates kuni 20 cm pikkustes kobarates, õitseb juunis. Viljad on kuni 8 cm pikad, veidi karvased. Harilik kuldvihm on ka meetaim. Linnatingimusi taluv dekoratiivne ja mürgine (sisaldab alkaloid Cytisiini) dekoratiivne põõsas. Peab mainima, et kõik taimeosad on mürgised! Karmidel talvedel veidi külmub, kuid taastub hästi. Sobib nii üksikistutusteks kui ka grupiti (Aiasober. Liigikirjeldused). Kasvukohana armastab harilik kuldvihm dreneeritud, lubjarikast mulda,sest ta ei talu tihedat mulda. Taim on valguslembeline ning kasvab hästi ainult päikeselistes ja tuulte eest varjatud kohtades. Väga külmadel talvedel, kui õhutemperatuur langeb -30 ja sellest madalamale, tuleks nooremad kuldvihmataimed katta. Samuti on harilikku kuldvihma kasulik viljapuude vahele istudada. See taim meeldib lehetäidele, kes nende lehtedest toituvad ja hakkavad kiiresti paljunema.
annaabi.ee 
