kuid valju kisa ja suure relvade tärina saatel troojalaste suunas. Ei suurte tammede oksi raputav tuul, mägede sügavais käikudes möirgav tuli ega vastu rannakaljusid pekslev tormine meri ole võrreldav selle kisaga, mis tõuseb kahe vastaspoole võitlejate ridadest. Hektor näeb kõiki vaenlase juhte endale lähenemas, sealhulgas ka haavatuid, kuid ei löö seepärast araks. Ta võtab hoogu ja saadab oda teele, sihtides Aiast. Ta tabab. Oda tungiks Aiasest läbi, kui see ei satuks otse kahe tugeva nahkrihma ristumiskohta ta rinnal. Sedamaid rabab Aias maast rahnu, ühe neist, mis laevakiiludele toeks on seotud, ning sihib sellega Hektorit, kes omade hulka on taandumas. Mürakas lendab Hektorile pihta, troojalaste juht variseb põlvili ja kukub siis oimetuna maha. Kreeklaste ridadest tõuseb vägev rõõmuhüüd ja kohe minnakse edasi rünnakule, et vihatud vaenlane oma valdusse saada. Trooja sangarid aga moodustavad Hektori ette
Igas tragöödias on üheks osaks sõlmitus ja teiseks osaks lahendus: see, mis on väljaspool tegevust ja sageli ka midagi sellist, mis on sees on sõlmitus, ülejäänu aga lahendus. Sõlmituseks nim. seda, mis on lagusest kuni selle osani, mille piirilt tegevus muutub õnne või õnnetuse poole, lahenduseks aga seda, mis on muutuse algusest kuni lõpuni. Tragöödia liike on neli: põimitud tragöödia, milles kõik on pöörak ja äratundmine; kannatuste tragöödia, nagu tragöödiad Aiasest või Ixionist; iseloomude tragöödia, nagu Phthiotiidid ja Peleus; neljandaks nagu Prometheus ja kõik mis toimub Hadeses. Silmas peab pidama ka seda, et mitte luulendada tragöödiaks eeposlikku korda ja koostit eeposlik on paljulooline süsteem. Ka koori tuleb pidada üheks näitlejate seast, ta peab olema osa tervikust ja kaaosaline tegevuses. 19. On jäänud rääkida kõnest ja mõtteist. Mõtete alla käib kõik see, mida tuleb luua sõnade abil