17. sajandi lõpu härrastemaja oli tavaliselt ühekorruseline, kuni 3m kõrguste seintega piklik palkhoone, millel oli kelp-või viilkatus (paremal juhul telliskivist) ja klaasaknad. Suurus 60 400 m2. Suur osa härrastemajadest ei olnud mõisnike eluasemed, mõisaid haldas sageli mõisavalitseja. Mõisakompleksi kuulusid veel valitsejamaja, aidad, tallid, laudad, teenijatemaja, vahel ka juustukoda, piimakamber, kelder, tõllakuur. Mõisaaed 17. saj. Aiarajatised olid üldiselt tagasihoidlikud, ka teateid aedade kohta on vähe. Taluaiad sel ajal üldse puudusid, vähesed teated aedadest on mõisaaedade kohta. Alles 18. sajandi keskpaiku tugevneb püüe planeerida mõisakeskused ansamblitena, milles tähtis koht oli pargil ja uhkel peahoonel. Vene keisririigi aeg Seoses mõisamajanduse tõusuga 18. sajandi teisel poolel algas Eesti mõisates ulatuslik ja suurejooneline ehitustegevus. Kujunesid mõisaansamblid esinduslike peahoonete
ovaalne kõrgendik. Kas see toimus varabarokse või hilisbarokse ehituse ajal, ei ole teada. Aga asjaolu, et "aias oli elavatest taimedest kujundatud päikesekell" võiks ehk lubada paigutada see juba varabaroksesse ehitusjärku. Sest mille muu jaoks võis Tondimäe kaldus tasapind sobida? Muidugi võis päikesekell asuda ka mõisaesisel parterpeenral, kuid milleks oli siis Tondimäe korrapärane kõrgendik? Aiapaviljon? Mingit ehitist 1833. a kaart Tondimäel ei näita, samas kui muud aiarajatised on olemas. Varemed jäävad keskteljest pisut lõuna poole. Barokkparke on Eestis hakatud rajama alles pärast Põhjasõda /Nutt & Nurme/, aga juba 1667. aasta nimistu kirjelduset paistab, et Kolgas oli barokkpark olemas. Kas esimene Eestis, mida pole aga "avastatud"? Millalgi 1800ndate algupoolel Kolgas barokkpark likvideeriti ja asendati moodsa romantilise maastikupargiga (inglise pargistiil). /Norrman/ Sinna kuulusid aga kujunduselemendina romantilised varemed
annaabi.ee 
