11 Le Nôtre on loonud Vaux-le-Vicomte, Tuileries’ ja Versailles’ pargid. Tuileries’s töötades hakkas välja arenema noore arhitekti edaspidise loomingu konseptisoon, mis baseerub keskteljel. 12 1.1.2 Vaux-le-Vicomte park Le Nôtre’i üks kõige silmapaistvamaid parke on Vaux-le-Vicomte’i park. Loss ja selle park loodi finantsminister Nicolas Fouquet’ jaoks. Loss ehitati vaid ühe aastaga. Hooneplaani autor on arhitekt Louis le Vau, interjööri disainis Charles le Brun ning aiaplaani loojaks on André le Nôtre, kes Vaux’ pargi projektiga saavutas kuulsuse. Nimetatud kunstnikemeeskond töötas hiljem ka Versailles’ lossis. Vaux’ lossi pargis on esmakordselt maastikuarhitektuuris kasutatud perspektiivi, et luua harukordne avarus ja lõpmatusse mineva kesktelje efekt.13 Le Nôtre saavutas nimetatud efekti uurides Eukleidese „Optikat“, Descartes’i ja lineaarperspektiivi üldiseid seadusi.14 9 Ibid. lk 202 10 Ibid. 11 Marroni, lk 108 12 Kluckert, lk 186
ühismaaga. See idee ei võetud omaks, kuna pered tahtsid privaatsust ja intiimsust. Sellest hoolimata on Naerumis tugev ühiskonnas osalemise atmosfäär. Hekid ei ole nii kõrged, et need varaksid vaate ovaali sisse - võimalus öelda tere!, näha erinevusi aedade kasutamisel ning nautida vaadet väljapoole. Oma raamatus "Utypiske haver til et typehus: 39 haveplaner" ("Aedu saab vaadata kui tüüpe: 39 aiaplaani", 1987) arutles C. Th. Sørensen ühepereelamute ümber olevate aedade probleemi üle. Ta lõbustas end, näidates, kui palju potentsiaali on isegi kõige tavalisema aia ja maja juures - kõige lihtsamas kooskõlalises mõttes, et luua väikesest aiast väga eriline paik, mis rikastaks omaniku igapäevaelu ja pakuks kunstilist kogemust. Sonja Poll'i aed (1972-79) on rajatud samuti nende printsiipide järgi. See on Sørenseni töödest üks hilisemaid. Aed näitab lihtsa
annaabi.ee 
