Näiteks kajakad võivad hakata prügilal toituma peale seda kui haugas on varese kinni püüdnud, sest kiskja ei kujuta neile enam otsest ohtu. Linde peletatakse ka inimese kujuliste hirmutistega. Aiapidamistes näiteks kasutatakse selleks sõna ,,hernehirmutis". Sellisel juhul püütakse linde peletada näiteks oma maasikapeenralt või punasesõstrapõõsalt, kuna lindudele meeldib punaseid marju süüa. Aiapidamises kasutatakse ka võrke ja katteid, mis on hirmutistest oluliselt tõhusamad. (Sarv) Prügimägedel sõltub hirmutiste efektiivsus sellest, kas linnukuju on seatud väljendama agressiivset poosi või surevat isendit. Et hirmutis oleks efektiive peab see olema nähtav kogu kolooniale. Näiteks kajakate peletamiseks kasutatakse kajakate endi kujusid, kombineerides kehahoiakuid ja materjale. Kõike mõjukamad on külili asetatud kujud, mis imiteerivad
võimalikud. Pärast päästmist ja põhiülevaatust tuleb kanda hoolt adekvaatse ventilatsiooni eest (hapniku manustamine, vajadusel kunstlik hingamine). Pärast elutähtsate funktsioonide stabiliseerimist ja põhiülevaatuse kordamist rakendatud meetmete edukuse kontrolliks transporditakse patsient pideva monitooringuga kiiresti ja säästvalt haiglasse. Mürgistused Insektitsiidid ja herbitsiidid on need ained, mis põllumajanduses ja aiapidamises eriti sageli mürgitusi põhjustavad. Enamasti sisaldavad insektitsiidid alküülfosfaati, mis on väga mürgine. Seetõttu on sündmuskohal vaja väga kiirelt ja asjatundlikult tegutseda, et ohtu sattunud inimene ellu jääks. Tulekahjude, eriti väetiste põlemise korral võib tekkida lämmastikgaaside mürgitus. Selliste väljakutsete korral tuleb esimese asjana mõelda enese kaitsele (kontaktmürgid). Kindad,