suvi sügis 6 Kokkuvõte Käesolevas referaati on kogutud praktilist teavet, millest on kasu kõikidele aiandushuvilistele. Aiapidamine on tänuväärne harrastus ja aiatööd pakuvad looduslähedasi puhkehetki argipäevarutus. Taimede värvid ja lõhnad ning erinevad kasvuvormid toovad meie ellu vaheldust ja mu muudavad ümbruse meeldivaks. Loodussõbraliku aiapidamise eesmärgiks on ilusad ja terved taimed, loodusvarude säästlik kasutamine ja puhas keskkond. 7 Kasutatud kirjandus Ajakiri Biolan Rohenäpu aiateadmik Ajakiri Kemira Teeme koduaia kauniks Kemira GrowHow Põllumehe käsiraamat www.biolan.fi www.kemira-growhow.com http://www.nordgarden.ee/index.php?id=285 http://www.murumaa.ee/index.php?page=nouanded http://substral.itg.ee/index
kehtestamisele. Rootsi aja lõpuks oli Eestis üle 1000 mõisa, mis jagunesid kolme rühma. Kõige enam oli era- ehk rüütlimõisaid, kuni 1783. aastani oli osa nendest läänimõisad ehk feoodid, peale 1783. aastat muutusid need kõik pärismõisateks ehk alloodideks. Läänimõisad moodustasid riigi- ehk kroonumõisad. Mõisate majandus oli üles ehitatud sarnastele põhimõtetele. Mõisamajandust juhtis sakslasest mõisavalitseja, karja, toitlustamise ja aiapidamise eest vastutas virtin, sageli toimetasid mõisas ka valitsejaemand, kubjas (taluperemees), abikubjas ehk kilter ja rehepeksul rehepapid. Määravaks oli teraviljaeksport. Peamisteks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder, vähemal määral kasvatati kaera, hoopis vähe nisu. Kasvatati meriino lambaid. Kasutusele tulid sajandi lõpus ka viljapeksumasinad. Suurenev tarbimine ei suutnud sammu pidada majandusliku kandevõimega ning 18. sajandi
annaabi.ee 
