purskkaev, skulptuur, ehitis või väljak või miski eemal maastikus. Kasutati veel bosketti aia taustana kasutusel olnud metsatukk, millest Le Notre arendas regulaaraia tüüpilise elemendi. Boskettide sisse kavandati basseine, kaskaade,skulptuure. Boskett oli suur lehtpuumass. 5. Kuulus aed oli Marly-le-Roi lossis, mille lasi ehitada Louis XIV 1677-1684, arhitekt J. Hardouin-Mansart (Le Notre stiilis). Tavalist aiaparterit siin polnud, kuid seda korvas veeparter. Oma olemuselt oli esindusallee. Aia peatelge (kogu telg oli rajatud vee kasutamise ideele)ümbritses vaheldusrikas boskettide ala: cascade rustique, teatriboskett, agrippina supelasutus, muusa boskett basseinidega, võitlusväljaku- ja belvedereboskett., keskset telge piirasid kolm alleed. Le Notre stiil, prantsuse barokkaed, omandas vähehaaval pikaks ajaks juhtpositsiooni kogu euroopalikus aiakusntis. Le Notre järel valitses vaikelu 18 saj
Marly-le-Roi lossi aed. Selle lasi Louis XIV ehitada Versailles'st põhja poole aastail 1677-1684. Ka selle aia kujunduslik ilme oli Le Nôtre'i tööde stiilis, arhitektiks Jules Hardouin-Mansart. Marly- Koostanud: 76Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a le-Roi aed oli oma funktsioonilt eelkõige esindusallee, kuid oma lahenduselt erandlik. Tavalist aiaparterit siin ei olnud, kuid seda korvas veeparter ja kogu telg oli rajatud vee kasutamise ideele. Peahoone taga asus veel telje jätkuna kaskaaditrepistikuna kõrguv bassein. Sellest tõusis üles nn Alleé de la Rivière, mille keskel voolas oja. Aia peatelge ümbritses vaheldusrikas boskettideala. Peaaias piirasid keskset basseini kolm alleed: lähimana Alleé des Ifs (jugapuuallee), seejärel Alleé des Boules ja Alleé des Portiques (portikusallee). Nende taga
annaabi.ee 
