(Sarapuu, 2000). Sellegi poolest oleks parem istutada see liivasele pinnasele, kuna viljakamatel muldadel tõrjuvad kiiremini kasvavad liigid mägimänni välja. Samal põhjusel ei tasu kuivadel hästi vett läbi laskvatel muldadel kasvatada lehtpuid (Sarapuu, 1983). Siiski on mägimänd väga nõudlik valguse suhtes ja saab hästi areneda vaid täis ja pool-varjulises kasvukohas. (Sarapuu, 2000). Mägimänni kasvukoht võiks olla päikesepaistelises aiaosas võimalikult positiivsel reljeefivormil. Sobilikud on teedeäärsed nõlvad, küngaste taimevaesed lõunaküljed jt paigad, kuhu ei lange hoonete vari. Enamasti kasvavad männid lehtpuudest kõrgemal (Laas, 2004). Mägimänd on üldiselt hea külma-, tuule- ja haigusekindlusega (Laas, 2004). Linnades kasvavatele puudele võib halvasti mõjuda pigem keskkonnasaaste. Üldiselt on igihaljad okaspuud saasteainete suhtes vastuvõtlikumad kui lehtpuud
Pergolakäikude asemel asetses siin keeglimuru. Mütoloogiliste ja allegooriliste figuuridega purskkaevud ja veemängud on aktsentideks selle aiaosa sõlmpunktides. Kõige tähtsam ja ilusam purskkaev on pühendatud Veenusele ja Cupidole, see asub laial peaalleel ja loob lauge Het Loo jaoks vertikaalse dimensiooni. Külgedelt on sirge tee palistatud kitsaste kanalitega, mis juhib vee aia sisemusest erinevatesse kasutuskohtadesse. Ülemises aiaosas juhib peaallee, mis on ääristatud väikeste täisnurksete parterpeenardega, kuningapurskkaevudeni - siin purskab 13-meetrine veejuga, olles ümbritsetud väikestest purskkaevudest ühes kaheksanurkses tiigis läbimõõduga 32 m. Hollandilik on aia suletus - puuduvad lõputud perspektiivid, hekid on pügatud lainjateks. Ümbritsetud vallidest ja kolonnaadidest. Tõenäoliselt oli müüridel ka praktiline otstarve - liiva kinnistamiseks, mis püsivalt üle maa on tuisanud
annaabi.ee 
