7. SLAID Looduslikeks vaenlasteks on hunt ja ilves. Probleemid liigikaitsega? kuna elupaiku jääb vähemaks, maad kasutatakse põllumajanduseks, on Eestis mägra arvukus vähenenud. Looma ohustab urgude lõhkumine, häirimine, ka küttimine. Iirimaal ja Suurbritannias on mägrad veisetuberkuloosi edasikandjad, seetõttu neid seal ei sallita ja püütakse, hävitatakse. Euroopas võivad mägrad elada linnades ja tekitada probleeme väikeaednikele tüütu kaevamise tõttu. Aiaomanikud kaitsevad ennast pooleldi maasse kaevatud võrguga. Kuna mäger on lühijalgne ja seetõttu aeglane loom ning liigub hämarikus, jääb neid palju autode alla. Noor mäger on kodustatav ja siis sõbralik lemmikloom. Internetis oli palju pilte mägrakujulistest mänguloomadest. 8. SLAID Kirjandus: J. Aul, H. Ling, K. Paaver, Eesti NSV imetajad, 1957 Euroopa imetajad, 2002 Väike entsüklopeedia, 2002 Euroopa imetajate määraja, 2003 J. Aul, Eesti NSV imetajad, 1957 F
prantslaste aktiivsema kaasamise Nõukogude Liidu vastu. Sõjasündmused 1942. aasta lõpus Idarindel panid rahva juba kartma Saksamaa lüüasaamist. Suurt pahameelt tekitas rahva hulgas sõjaaegne kaubapuudus. Suurt puudust tunti suhkrust ning ilmselt ükski viis, kuidas seda vähest jagada, poleks hea olnud. Majandus- ja Transpordidirektooriumi otsus, et suhkrut antakse vastukaubana marjade eest, tõi kaasa, et nüüd ei müünud aiaomanikud enam teistele marju ja kogu suhkur läks ainult nende kätte. Sõjaaegses lihapuuduses panid okupatsioonivõimud suurt rõhku kalapüügi edendamisele ja selle eest lubati preemiaid. Saaremaal oli see eriti oluline. Kalurid nurisesid aga kõrgete maksude ja sakslaste täitmata lubaduste üle ei makstud välja lubatud preemiaid jne. Toiduainetega kaubitsemine oli ametlikult rangelt reglementeeritud. Must turg õitses. Rahva
aia osad omavahel ühendatud, teede ja telgede süsteem, vaated, üksteisele järgnevad elamused. Aed kui terviku kujundus. Renessansi aiakunstis pöörati võrdset tähelepanu nii aia kompositsioonile kui aia üksikutele elementidele (Hellström 1997). Tänaseks on renessansi aedadest säilinud kahjuks ainult arhitektooniline osa, haljastus on enamasti tundmatuseni muutunud. Õnneks on aga säilinud üsna palju kirjeldusi ja pilte aedadest. Rikkamad aiaomanikud lasksid oma aedu maalidel jäädvustada. Giusto Utens maalis oma kümmekond portreed tuntumatest aedadest aastal 1599. Nende linnulennu-vaadete abil saab varasemast renessansi aiakunstist üsna hea pildi. Maalidel muidugi korrigeeriti neid eksimusi geomeetria ja sümmeetria vastu, mis aedades tegelikult esinesid. Sõnalised kirjeldused Koostanud: 46Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13
annaabi.ee 
