nimetustega ning joonis erinevate orhidee liikide õite kohta. 3 1. ORHIDEE AJALUGU, ELUSTIIL, KASVATAMINE JA PHALAENOPSIS 1.1. Orhidee ajalugu Orhideed on planeedil Maa kasvanud juba üle 3 sajandi, mis tõttu on looduslikult kasvavaid erinevaid orhidee liike üle 22000 ning natuke vähem kui 7800 perekonnast. Nad kuuluvad käpaliste sugukonda, mis on liikide arvult maailma õistaimede seas teisel kohal. Orhideede kasvatamine on olnud Idamaade aianduskunsti osaks iidsetest aegadest alates. Euroopas hakati eksootilisi orhideesid kasvatama alles 18. Sajandi lõpupoole, kui kaugelt maadelt naasnud meremehed õnnestus kaasa tuua elusaid võõramaa taimi.Alguses ei suudetud taimi elus hoida mis tõttu taimed kärbusid ära, kuid aja-pikku hakati tundma orhidee kasvatamis nii öelda kunsti ning üha enam suudeti võõralt maalt toodud taimi elus hoida, hiljem ka juba paljundada, ritutada teiste liikidega, millest tekkisid uued sordidid ja hübriidid
järgneva paarisaja aasta vältel, ühtlasi eneseülistus, mis jättis varju Vana-Egiptuse vaaraod. Versailles muutus nn "uueks pealinnaks", mis oli mõõtmetelt umbes kaks kolmandikku Päikesekuninga-aegsest Pariisist. Tema üheks eeskujuks oli Rooma oma kuulsa kolme kiire ja nende lähtekohal oleva Foorumiga. Teiseks eeskujuks oli paradiis - nii, nagu seda kujutasid ette vanad Idamaad, piibli koostajad ja aianduskunsti kõrgele viinud muhameedlased. See pidi olema kaunis aed purskkaevude, basseinide, terrasside ja treppide, elujõe, kaunite naiste, paraadsete pargiprospektide ja romantiliste nurgakestega. Le Nôtre alustas lossipargi planeerimist 1662. a ja ehitusega alustati järgmisel aastal. Enne, kui parki rajama hakati, oli seal üks väike jahionn, mille ümber paiknes tavaline väike pargike, madal soine järvedega maastik. Kogu uus park oli pühendatud valgusejumal Apollole