4) saada ajutise töövõimetuse toetust 100 protsenti töötasust, olenemata pidevast tööstaazist, juhul kui haigestumisel on põhjuseks seos osavõtuga Tsernobõli katastroofi tagajärgede likvideerimisest; 5) saada individuaal või kooperatiivelamu ehitamiseks protsendita pangalaenu, millest kustutatakse 25 protsenti; 6) saada aianduskooperatiivi (ühistu) liikmeks oleku korral protsendita pangalaenu aiamaja soetamiseks või ehitamiseks ja aianduskrundi heakorrastamiseks; 7) saada ettevõttelt või asutuselt palgavahet Tsernobõli katastroofiga seotud meditsiiniliste näidustuste alusel üleviimise korral vähemtasuvale tööle, kuni tervenemiseni või invaliidsusgrupi määramiseni; 8) saada Tsernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisega seotud haigestumise või vigastuse puhul hüvitust kahju eest, mis tehakse kindlaks töölistele ja teenistujatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu
allalastud järved; uued koolimajad, kooliaiad); - Nõukogude periood (1940-1991) (majandikeskused ja majandite tootmishooned; hävinud talukohad; uudismaad, kraavid jm maaparanduse jäljed; kalatiigid, veehoidlad, paisjärved; sõjaväe- ja piirivalverajatised; karjäärid, freesturbaväljad, aherainemäed; tööstuslinnad ja asulad; puhkekülad, aianduskrundi- ja suvilapiirkonnad). Nimeta neid konkreetseid silmaga nähtavaid jälgi ja kirjelda/põhjenda lühidalt (pead teadma tausta, oskama seostada neid teatud perioodi ja tegevustega, asustuse arenguga vähemalt enamust neist, mida on loengutes käsitletud) . 3. Eesti külade kujunemine ja areng: millised olid külad muinasajal, keskajal, 17.-19. sajandil, peale 19. sajandit. Kiviaja külad koosnesid tavaliselt 2-4 elamust. Oletades, et tegemist oli ühe-, äärmisel
annaabi.ee 
