Nt kauplus ja söökla. Individuaal Kolhoosnike individuaalmajapidamised säilitasid avatud kõlvikud ka seal, kus see suurtootmise korral ära ei tasunud. Kolhooside asutamise järel piirangud individuaalmajapidamisele väga ranged, hiljem leevendati neid. 1975. aastal 23% põllumajandustoodangust isiklikest majapidamistest. Individuaalmajapidamistes kasutati kolhoosi ressursse (tehnika, väetised, jõusööt). Suvilad 1950. aastate lõpust lubati suvilate ehitamist. Rajati suvila- ja aianduskooperatiive, mis kujunesid sageli täiendavateks elatusallikateks. Keelatud oli suvilate kujundamine elamuteks- alguses ei tohtinud neisse rajada küttekoldeid , ette antud maksimaalne suurus. nouka Militaarpärand Eestis nii piirivalve kui ka kitsamas mõistes militaarrajatised. Eriti tihedasti rannavööndis, sest seal nii piirivalve kui ka kaitserajatised. Lisaks sellele oli veel ka vilaski raketibaas. Vanad lennuväljad.
elemente, mis võimaldasid efektiivsemalt majandada ja riiki kuidagiviisi jalul hoida. Kolhooside majan- dusvabadused olid mõnevõrra suuremad kui sovhoosidel, kullatööstuses tegutsesid artellid, oli olemas pseudokooperatiivne süsteem Tsentrosojuz (Eestis ETKVL) jne. Kuna riigi poolt juhitav põllumajandus ei suutnud rahvast toita, oldi sunnitud lubama ja isegi arendama-soodustama nn aianduskooperatiive. Pärast riigitööd sotsialismis läks inimene oma aianduskrundile ja töötas turumajanduse tingimustes. Kõigile oli selge, et turumajandus aianduskrundil oli palju efek- tiivsem kui käsumajandus riigitööl. Aiakultuuride saagikus enda krundil oli oluliselt kõrgem kui riigimajandi põllul. Aiamajade ehitus oli kiirem, kvaliteetsem ja ökonoomsem kui riiklik nn kapitaalehitus.
annaabi.ee 
