konkurentsi Tallinnale. Narva koosneb kolmest osast: Narva linn, Kudruküla ja Olgina. Linna piiridesse kuuluvad ka Kulgu, Siiversti ja Vepsküla ning suur osa Kõrgesoost. Narva pindala on 84,58 km² (8 458 h), Narva linna pindala on 78,40 km² (7 840 ha), Kudruküla linnaosa all on 5,60 km² (560 ha), Olgina osa all on 58,15 ha. Narvas on 123 tänavat, , nendest 23 on ümbernimetatud või on taastatud endine nimi. Narva Kudruküla linnaosas on 36 aiandit ja ligikaudu 120 tänavat. Narva piires on 15 aiandit, kus on 90 tänavat. Aiandusühistutes - "Olginski" ja "Berjozka" on ligikaudu 23 tänavat. Praegu on Narva linnas kinnitatud järgmised linnaosad: Siivertsi, Sutthoffi, Pähklimäe, Kalevi, Vanalinn, Joaorg, Kerese, Soldino, Kreenholmi, Paemurru, Kulgu, Veekulgu ja Elektrijaama. Enne 2002. aastat oli Narva linn jaotatud kuueteistkümneks mikrorajooniks.
Kõrvalhoone ja tiigi vahel on purskkaevu alus. Pargi keskel paikneb ringteega ümbritsetud kivist terrass. Sillakesed ühendavad vanemat pargiosa tiigi ümber asuva vabakujulise pargi ja tiigisaarega. Vee piiril ja pargis looklevad romantilised teerajad läbi looduslike pargiaasade ning seal paiknevad ka istumiskohad. Pargi lääneservas kasvab 9095 aastat tagasi rajatud tammik. Kärnerimaja juures on osaliselt säilinud aiandit piiranud punane telliskivimüür. Valitsejamaja ja aida vahel on katusekividega kaetud madal maakivimüür, millel on kõrged tellistest laotud postid. Mõisast suundub kirdesse umbes 1,8 kilomeetri pikkune tammeallee Uue-Antsla pargini. Madalates kohtades on istutatud tamme asemel hõberemmelgat. Tamme-pärna allee suundub loodesse mõisnike matmispaika, nn kabeliparki. Park on väga liigirikas, seal kasvab 112 taksonit puid ja põõsaid. Peamine puuliik on tamm.
Põhilisteks turismiobjektideks on Põltsamaa loss ja roosiaed. Enim on suveperioodil kohata linnas soomlasi. Linna ääres Kuningamäel asub kardirada, kus on võimalik oma oskusi proovile panna. Põltsamaa roosiaed avati 11. juunil 1998. aastal. Rajamisega alustati juba 1996. aastal. Hetkel kasvab rosaariumis kuskil 5000 roosipõõsast 1000 erinevast sordist. Põltsamaa roosiaed on oma kollektsiooni suuruse poolest Baltikumi suurim ja kuulub Euroopa 10 suurema rosaariumi hulka. Aiandit haldab Eesti Roos OÜ, kelle missiooniks on tutvustada inimestele rooside võrratut maailma ning pakkuda võimalust sellest osa saada kaunistades oma koduaedasid nende kasvatatud roosidega. (http://www.eestiroos.ee/#!firmast/cee5 ) Põltsamaa loss rajati 1272. aastal Liivi Ordu poolt. Seda purustati ja taastati korduvalt, kuid alates Teisest maailmasõjast on linnus suuremas osa varemetes. Hetkel tegutsevad lossis Põltsamaa Muuseum, Eesti Pressimuuseum ja Käsitöökoda
annaabi.ee 
