Muinasaeg - inimkonna kõige pikemat ja varasemat aega, mille kohta puuduvad kirjalikud ülestähendused, nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Muinasaja jagavad ajaloolased leitud esemete materjali järgi kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks. (Sarapuu, 2002) Muinasaeg on periood inimkonna tekkimisest kuni kirja leiutamiseni (3500 eKr). See on ülekaalukalt kõige pikem ajalooperiood, mis kestis miljoneid aastaid. Selle vältel arenes varasematest ahvisarnastest inimliikidest välja nüüdisinimene. Enamiku esiajast hankisid inimesed elatis küttimise ja söödavate taimede korjamisega. Esiaja lõpul õpiti põldu harima ja karja kasvatama ning tekkisid esimesed suured asulad. (Kõiv, Piir, 2010) Muumia - Muumia on konserveerunud surnukeha. Sõna pärineb ilmselt pärsiakeelsest asfalti või bituumenit tähistavast sõnast mūmuiya. Sõnatüvi mūm tähendab vaha. Surnukehad on
Miks ühed rahvad said domineerivateks ja teised jäid mahajäänuteks? 46 Kõige levinum seletus rõhutab nii otsesõnu kui ka kaudselt inimeste bioloogilisi (kaasasündinud võimete) erinevusi. Alguses vastati sellele küsimusele rassistliku otsekohesusega, väites, et valge inimene kui evolutsiooni ülim saavutus ongi mäekõrguselt üle teistest inimrassidest. Darwini teooria levides seletati erinevusi loodusliku valiku ja evolutsiooniga. Primitiivseid rahvaid peeti ahvisarnastest esivanematest põlvneva inimese evolutsiooniliseks praagiks. Kui tekkis pärilikkusõpetus, nimetati eurooplasi teistest rahvastest geneetiliselt intelligentsemateks. Osa teadlasi väidab, et inimrassi areng võib olla tänaseks jõudnud lõpusirgele, sest aastatuhandete vältel evolutsiooni mootoriks olnud tegurid on kadumas. Evolutsiooni eelduseks on asjaolu, et geneetilise info edasikandumisel järgmistele põlvedele esineb vigu. Kuid tingituna
annaabi.ee 
