V. V. Bunak, 1980). Enamik selle ala teadlasi jagab küll seisukohta, et perekonna Homo eellasteks olid olendid, kes sarnanesid gratsiilsetele australopiteekustele, kas aga meile tuntud australopiteekuseliikidest oli mõni inimese otseseks eellaseks, selles suhtes lahknevad arvamused suuresti. Suuri vaidlusi põhjustasid kaua aega L. Leakey hominiidifossiilide leiud Ida- Aafrikas Olduvai kuristikus alates 1960. a. Leitud luustikud (vanusehinnanguga 2...2,5 mln. a.) olid kolju osas üsnagi ahvilike tunnustega (kuigi australopiteekustest mõnevõrra suurema ajukolju mahuga: ca 650 vs. 500 cm3), kuid koljualune (eriti jäsemete) skelett ilmutas hämmastavalt inimlikku anatoomiat. Leakey omistas nende luude peremehele ka primitiivsed kivist tööriistad (tahutud veerkivid), mida leiti lähikohtadest samas kivimikihis. Nende asjaolude alusel määratles Leakey selle olendi esimeseks inimliigiks -- Homo habilis ("osav inimene"), viies perekonna Homo tekkeaja seniste kujutlustega võrreldes 1.
Esines tugev suguline dimorfism. Tuntuim afarensise leid on Etioopiast 1974. a. leitud Lucy, vanusega u 3,2 milj. Leidjad 14 Donald Johnsoni ja Tom Gray, leiukoht Hadar Etioopias. Saadi 40% ühe isendi luudest. Nimi Beatlesite laulust. Lucy oli surres u 25 aastane küps täiskasvanu. Tema pikkus oli u 107 cm, oli oma liigi kohta väikest kasvu, kaalus u 28 kg. Esimene kindel leid, mis tõendas väga varaste kahejalgsete ahvilike ja inimlike tunnustega hominiidide olemasolu. Australopithecus afarensisele kuuluvaiks peetakse ka vanimaid teadaolevaid inimlikke jalajälgi Maal, nn Laetoli jalajälgi (avastatud 1978. a). Kahe või kolme isiku jäljed. Jäljed on u 3,7 milj a vanad ning väga sarnased inimese omadele. Üks Australopithecus afarensise leid on tuntud vanima perekonnana. Leid saadi 1975. a Hadarist Etioopias, vanus 3,2 milj a. Leid koosnes 13 erivanuselise isendi luudest.
annaabi.ee 
