objektiivseid ja väärtushinnanguteta teadmisi loodusest. Erinevused ja sarnasused Kui räägitakse inimese päritolust, on üldteada fakt, et inimese DNA järjestus on peaaegu 99 protsenti identne simpansi omaga. Seepärast võib sageli kuulda väidet, et me polegi «midagi muud kui simpansid» ja seepärast määratud olema näiteks agressiivsed vms, mida parajasti ahvidega seostatakse. Või väidetakse hoopis, et ahvidelegi peaksid sarnasuse tõttu meiega laienema inimõigused. Sotsiaalsed tähendused on segatud kõikvõimalike uskumustega pärilikkusest. Tegelikult on arusaam sellest, et inimene ja simpans ongi peaaegu ühesugused, kahe kultuurilise fakti tulemus: esiteks, kui hästi me tunneme simpansi kehaehitust, ja teiseks, mida me teame DNAst üldiselt. Lõppeks, kui simpans oli 18. sajandil ise uus ja huvitav loomaliik, arvasid tolleaegsed teadlased, et see ahv
«Kord tulid Reims'i mingid kummalised ratsamehed. Need olid kerjused ja hulgused, kes mööda maad oma hertsogi ja krahvide juhtimisel ringi rändasid. Nad olid tõmmud, säbrus juustega, kõrvades hõberõngad. Naised olid veel inetumad kui mehed. Nad olid veel tõmmumate nägudega ja need polnud kunagi kaetud, neil olid seljas viletsad riidehilbud, vanad räbalaist kootud rätikud õlgadele visatud, juuksed peas nagu 1 1 8 hobusesabad. Nende jalus koperdavad lapsed oleksid võinud ahvidelegi hirmu peale ajada! Otsekui jõuk kirikuvande alla panduid. Kõik see kupatus tuli Reims'i otse Alam-Egiptusest Poola kaudu. Paavst oli neid pihile võtnud, nagu räägiti, ja neid patukahetsuseks määranud seitse aastat järjepannu mööda ilma rändama, ilma et nad voodis tohiksid magada. Sellepärast °H nende nimeks ka «patukahetsejad» ja nad haisesid. Arvatavasti olid nad varem saratseenid, sellepärast uskusid nad ka Jupiterisse ja nõudsid kümme Tours'i 205
annaabi.ee 
