Esimese maailmasõja ajal loodud novellides põimub see teema tapmiste ja katastroofide teemaga. "Maailma lõpus". Noor meremees satub hiiglasneiu armukesena üleinimlike naudingute pöörisesse ja tapab kindlast hukust pääsemiseks oma täitmatu partneri. "Popi ja Huhuu". Taksikoer Popi ja ahv Huhuu on jäänud hea Isanda kodunt lahkumise järel omapead. Lihtsustatult öeldes on tedemist sadisti ja masohhisti suhtega. Huhuu terroriseerib Popit. Ahvib ehk matkib inimest. Põhiliselt siiski lõhub, raiskab ja reostab. Eriti eemaletõukavad on tema söömiskombed. Novelli teises pooles saab Huhuust ohjeldamatu alkohoolik. Joonud tühjaks kõik ankrud,leiab ta kinnikeevitatud metallkasti ning asub tegutsema ilmses usus, et kastis on viin. "Taevased ratsanikud". Vana türklane teenib raha tänavatel ahvi tantsitamisega. Vilepuhujaks on alaarenenud poiss nimega Bova. Ühel ööhakul kägistab näljane
Välimus: väiksekasvuline; asiaatlike silmadega; lohkuvajunud põsed; Olemus: kloun; pigem laseb inimesel hulluks minna, kui loobub rahast, seega raha peal väljas; organisaator; Lugu: Valju hääle tõttu pandi ta igal pool organisaatoriks. Ta tegi kõikjal näovigureid, see oli tema leivanumber. Hiljem läks Vadim Euroopasse ja teenis 54 Saksamaal ühes talus. Peremehele ei meeldinud ta liikuv nägu, ta kahtlustas, et Vadim ahvib teda. Ta naasis Haralasse, kus oli inimestel veel huumorimeel alles. Heldur Nurklik palkas ta oma don Quijote veski juurde tööle. Ta hakkas mehhaanikuks, möldriks, tallimeheks ja giidiks korraga. Ta taipas kohe, et Heldur ei jõua sellega kaugele, kuid ta hoidis suu kinni, sest talle oli peaasi palk. Kui Heldur suri, jäi ta töötuks, kaotas pinna jalge alt, hakkas jooma, pätistus ja lämbus viimaks oma oksesse. Surmapõhjus: Lämbus oma oksesse. 4.154. Lorene Laos Sünnikoht: Harala
annaabi.ee 
