Suurematel saartel ka elatakse. SKÄÄRRANNIKUD ROOTSIS SKÄÄRRANNIKU KIRJELDUS • Rannajoon on käänuline • Koosneb väiksematest ja suurematest kaljusaarekestest, rannanõlv on madal • Kulutus- ja laugrannik • Lisaks on skäärrannik iseloomulik Soome, Kanada ja Norra rannikule. Leidub ka Karjala ning Laadoga järve rannikul. TRANSPORT • Sinna saab laevaga või muude veetransportidega. • Lisaks võib külastada Rootsi ja Soome vahel olevat Ahvenamaad. • Lähim lennujaam asub Stockholmis või Helsingis Pildil Ahvenamaa RIASRANNIK HISPAANIAS ASEND • Asub Hispaania loodeosas, Galicia piirkonnas • Tuntum linn Vigo RIASRANNIK HISPAANIAS RIASRANNIKU KIRJELDUS • Rannajoon käänuline • Esineb saari • Laugrannik, rannanõlv on tasaselt laugjas • Kuhjerannik TRANSPORT • Lähim lennujaam Vigos • Saartele saab laevaga
Rootsi soovis ennast kaitsta Karjala maakitsisel rajajõel. Rootsil olid kindlad plaanid kaitsealaks koostööks soomega. Valitsused andsid vabad käed Rootis ja Soome armede tegevuse planeerimiseks. Koostöö plaan hõlmas ka meresõda kus tuli mängu ka Eesti. Soomel oli juba plaan varasemast ajast ühistegutsemiseks Eestiga Soome lahel vastasena nõukogude liit. Soome ja Eesti tegutsemine rootsi tugeva leavastiku toel oleks ka Ahvenamaad kaitsnud. Ahvenamaaa jäämine võõrvõimu kätte tähendaks piltlikult püstolitoru Rootsi oimukohal. Soome ja eesti koostöö taga olid eelkõige president Päts ja ülemjuhataja Laidoner. Mis peaasi oli olemas ka poliitiline konsensus. Juba Peeter 1. Tuleb mõttele sulgeda Soome laht muidugi lääne suunas. Patareid saavad valmis enne 1. Maailmasõda. Sõja lõpul taganedes õhivad venelased Aegna saare võimsad 12-tollised rannikupatareid
öeldud, et kuskil Euroopas ei ole nii sügavat muutust olnud. Nimemuutus on ju seotud ka identiteedi muutmisega. Praegu on 6% piiriks, kus piirkonnas peab olema võimaldatud vähemuse, mida on üle 6%, keelelised võimalused hariduses jne. See on maailmas ainulaadne, nii madal %. 1922 võeti vastu keeleseadus, et Soome on kakskeelne riik, kus võrdsed riigikeeled on soome ja rootsi keel, mida peab saama kasutada kõigis ametiasutustes. Peale seda soovis Rootsi oma valdusesse saada Ahvenamaad, mis on 95% rootsikeelne. Seal sai ametlikuks keeleks rootsi keel, aga nad jäid Soome osaks. Neil on mõned eelised, nt nad ei pea teenima armees jne. 3) Rahvakeel pidi saama administratiivi õppekeeleks 19. saj lõpul. See päris nii kiiresti ei toimunud. Haritlaskond oli koondunud Helsinkisse ja oli enamasti rootsikeelne. Seda taheti muutma hakata. 1902 rajati akadeemiline Karjala selts, mis hakkas tegelema karjalaste seas
annaabi.ee 
