Mina tõde kardan, sellepärast luba endast kõnelda kuis kõneldakse võõrast. Mida anda oleks keset seda vaenu milletaolist pole pikki aastaid nähtud? Võtta vanemate viisakusest laenu? Pole sobilik. On seegi suhe jahtund. Mis on põlvkond see mis nimetab end üksi lõpuks, alguseks - täis halba nagu head? Kõik nad ellu jäid, kes ihuüksi läksid, aga kuhu - vaevalt Surmgi teab. Veel maiset kurja mis end valgusesse varjab ja peekreist mõõdukais sind ahvatlemas ligi sa oska peljata, ka homme ometigi hing vaiki valikust - ka siis kui päev sind sarjab. On sarved inglitel, kes teavad sinust tõde ja magus hääl, mis nagu ling su kaelal sõlmub - kui lähed kinnisilmi, meeles ainult kõrgus, nad näevad ohtu sus ja toovad sind kus kõle. Ei ühtki sõna kui ka kistakse sust palvet ja kõigi näiliku eest keset Maa öö valu. Ju vaikib aina see kes põrgugi eest palub, kuid mil ta lausub, Taevas ise püsib valvel.
käsitletavas pühas raamatus, Piiblis, pidevas käsitluses. Piibli õpetuse kohaselt on inimolend väiklane hedonist, kes siiski aeg-ajalt, kuid mitte liiga tihti, oma väheseid häid omadusi ilmutab. Inimene langeb pattu, toob ohverduse ning saab lunastatud. Nimelt kõrgema võimu ja lunastatuse teemat ongi laialdaselt kasutanud M. Bulgakov romaanis ,,Meister ja Margarita", kus kujutatakse Saatanat inimesi kimbutamas ja ahvatlemas. Kõrgem võim, inimese olemus, tema vaba tahe ja tehtavate valikute seos lunastusega tegemist ammendamatu teemaga, millest on kirjutatud tuhandeid raamatuid ja mille üle on vaieldud sajandeid kindlat ja ühtset vastust saamata. Mis on tõde või vale? Kas ülim kurjus või ülim headus eksisteerib? Ainus kindel asi on ehk vaid see, et inimene on oma loomuselt ekslik, temas on nii häid, kui halbu külgi. Sama leiab Saatan Wolandina Varieteeteatri
Madu on maine hing ja poolenisti deemonlik; ta on vaim ja surnute vaimudega sugulane. Nagu nemadki, nii hulgub ka tema ringi keset maapealsust ja tingib seda, et me teda kardaksime või et ta ärataks meis iharust. Maol on naiselik natuur ja ta otsib surnute seltskonda, kes on maa külge aheldatud, selliseid, kes ei leia teed üleminekuks, nimelt üksiolekusse. Sellele lisaks on madu hoor ja mehkeldab Kuradiga ja kurjade vaimudega; ta on vaim- piinaja, ta on kogu aeg inimest ahvatlemas kõige halvema kaaslusega. Ent valge lind on pooleldi inimese pooltaevalik hing. Ta viibib Ema juures ja laskub vahetevahel alla. Linnul on mehelik alge ja ta on toimiv mõte. Ta on ka Ema saadik, vooruslik ja üksildane. Ta lendab kõrgel maakera kohal. Ta nõuab üksiolekut. Ta toob sõnumi kaugetelt, nendelt, kes on meist eemaldunud ja täiuslikeks saanud. Tema kannab meie sõna üles Ema juurde. Ema saab meie eest seista, ta saab meid hoiatada, kuid tal ei ole võimu jumalate vastu
annaabi.ee 
