ka etenduse kutsungina. Pala jai mulle eriti meelde, sest ma olen seda ka varemgi kuulnud, kuid ma ei maleta, kus. Muusika oli rutmiline, energiline, kaasahaarav ja hoogne. Mulle tekitas see muusika sellise emotsiooni, et ma oleksin tahtnud kohe minna lavale ja kaasa tantsida, sest see oli nii lobus. 2. pala, mida ma iseloomustan oli esimeses vaatuses, kui koor oli pikali ja koik hoidsid uhte katt ja sorme pusti. Samal ajal laulis uhest ekraanist uks mees. Muusika oli kiire, voimas, ahvardav, hirmutav ja muusika alguses ja lopus kolas see nagu praami pasundamine. Ma maletan sellest palast ainult natukene, sest see ei olnud eriti meeldejaav muusika. Teisi palasid ma eraldi ei maleta iseloomustada. Muusika oli uldiselt varvikirev, elujouline ja lustlik. Sergei prokofjev oli helilooja, pianist ja dirigent. Ta oli 20. sajandi esimese poole uks isikuparasemaid loomenatuure. Kuigi Prokofjev ei ole kunagi tegutsenud
o Valgustuslik ideoloogia käitumisjuhendid. o Moraliseeriv ja õpetav. o Jannsen propageerib oma tekstide kaudu korralikku külaelu. o Pärna ,,Oma tuba, oma luba" ratsionalistlik idealism. Rentniku piibel. Harudus ja majanduslik leidlikkus. - Kriitiline ja realistlik gooti romaan u õudusromaan. o Romantismi gootika muinasjutud? (Nt Kreutzwald) o Küla kujutamine muinasjutulises või ebareaalses kontekstis. o Nt Kunderi omades mingi ahvardav ja tundmatu ligidalviibija. o ,,Mingi taime- ja loomariigi vahel eksisteerimine". Religiooni teema 19. sajandi eesti kirjanduses 1739 Pietism Hernhuutlus. Vennastekogudused keelati 18. sajandi keskel, kuid kogusid siiski palju populaarsust. Luterlikust institutsioonist eraldi. Omaette tekstikorpused (didaktilised, usulised, õpetavad, moraliseerivad, ei kõrtsile!). 19. sajandi esimesel poolel kirik positiivsena, 19. sajandi teisel poolel negatiivsena.