võimaluste loomise asemel eksisteerib siin hoopis suurema politiseerimise oht.» Soome eeskujul munitsipaaltelevisiooni loomine on tema sõnul muidugi kallis projekt ning sealjuures puudub meil oluline aluseeldus, mis Soomes olemas on: konsensuskultuur. «Samas pole selle loomise kava veel laiemale avalikkusele esitletud, nii et seda on keeruline kommenteerida.» Jakobson ei pooldanud ka erakondade liitmisi ja valitusliitude parteide poolt ülevõtmisi, sest need vähendaksid valijate isegi ahtaid võimalusi. Postimees, 12.11.2009 Savisaar: Laar ja Ansip on alustanud valimiskampaaniat «Kumbki partei ei ole enam ettevõtjate hulgas kuigi soositud, Ansipit peetakse Eesti ärimeeste seas ikkagi ebaõnnestunud peaministriks,» märkis Savisaar. «Vaid need, kelle ärid otseselt reformierakondlikust eeskostest sõltuvad, ütlevad vahel mokaotsast mõne enam-vähem neutraalse sõna peaministri kohta
suuremad linnad (Antwerpen, Gent, Brügge), sunniti need peagi kuningale alistuma. Hugo Grotiuse väide, et Põhjal ja Lõunal polnud midagi muud ühist peale viha hispaanlaste vastu, ei pidanud paika. Just viha ebavõrdsus Hispaania vastu viis Madalmaad jagunemiseni. Põhjaprovintside ette kerkis nüüd probleem riigipea leidmisega. 1580 nimetasid generaalstaadid uueks ülemasevalitsejaks Prantsuse kuninga noorema venna Anjou hertsogi François. Tema katsed ahtaid võimupiire laiendada tekitasid palju segadust ning sundisid hertsogi peagi kodumaale lahkuma. 26. juulil 1581 kuulutati välja Ühendatud Provintside Vabariik, mis tähendas lõplikku lahkulöömist Hispaania võimu alt. Iseseisvaks kuulutas end seitse provintsi 17-st, kellest tähtsaim oli Holland, kes andis ka riigile nime nii eesti kui paljudesse teistesse keeltesse. Riigi kõrgeimaks võimuorganiks jäid Haagis koos istuvad generaalstaadid
annaabi.ee 
